Malta

See artikkel räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Malta (täpsustus).

---

Malta Vabariik malta Repubblika ta'Malta inglise Republic of Malta
Malta lipp Malta vapp
Riigihümn	L-Innu Malti
Pealinn	Valletta
Pindala	316 km²
Riigikeel	malta ja inglise
Rahvaarv	553 214 (2023)
Rahvastikutihedus	1750,7 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Myriam Spiteri Debono
Peaminister	Robert Abela
Iseseisvus	21. september 1964
SKT	12,538 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	26 748 $ (2017)
Valuuta	euro
Usund	katoliiklus
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.mt
ROK-i kood	MLT
Telefonikood	356

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas.

Nimi

Malta nime päritolu kohta on kaks versiooni, neist ühe järgi on nimi tulnud foiniiklaste koloonia nimest Maleth ('sadam') ja teise järgi kreekakeelsest sõnast μέλι ('mesi').

Asend

Malta asub Vahemeres Itaaliale kuuluvast Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit. Riigi maismaa-ala ulatus on 45 kilomeetrit loodest kagusse ja 13 kilomeetrit kirdest edelasse.

Loodus

Vaade Maltale kosmosest

Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246 km²), Gozo (67 km²) ja Comino (2,8 km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht Ta' Dmejreki mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.

Ametlikult on asutamata saar Manoel, asustamata on veel Filfla, Cominotto (Kemmunett), Püha Pauluse saar, Fungus Rock, Ħalfa Rock jm väiksemad saared.

Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osa on kivised, osa liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga ja asub Ramla lahes. Comino saare kuulsaim rand on Santa Maria laht.

Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. Joogivee saamine on Maltas probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltas suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.

Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks Palaeocyanus crassifolius, Cremnophyton lanfrancoi, Darniella melitensis ja Euphorbia melitensis.

Maltas elab kaks liiki kahepaikseid: Discoglossus pictus ja Pelophylax bedriagae.

Maltas leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on Potamon fluviatile ja Podarcis filfolensis.

Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks looduskaitse probleemiks on lindude küttimine rände ajal. Maltas on kohatud 414 liiki linde.

Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on käsitiivalised. Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.

Kliima

Maltas valitseb lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar (+12,2 °C), kõige kuumem august (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid, kõige rohkem detsembris (112 mm), kõige vähem juulis (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).

Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1,4 °C, kõrgeim +43,8 °C augustis 1999.

Maltas on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.

Riigikord

Malta on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline esindajatekoda (Il-Kamra Tad-Deputati), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget. Parlament valitakse iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.

Aastatel 1960–1995 peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud Suurbritannialt. Seetõttu on Maltas kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik Rahvuslik Partei ja sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kellest esimene on 2015. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.

Malta põhiseadus võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.

Haldusjaotus

Malta haldusjaotus

Malta pealinn Valletta

Maltas on alates 1993. aastast 68 kohalikku omavalitsust (Il-lokalita), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt statistika jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.

Malta pealinn Valletta on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara (kahe linna vaheline kaugus on 6 kilomeetrit).

Rahvastik

Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv 2015. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.

Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

2011. aastal seadustas Malta abielulahutuse.

Malta riigiusk on katoliiklus. 1944 moodustati Malta peapiiskopkond. 2016 oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.

2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel Paulus, püha Publius ja püha Agatha. Maltast on pärit kardinal Prosper Grech.

Riigikaitse

Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek. Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader). Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on brigadir.

Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.

Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25 mm kuulipildujaid.

Majandus

Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism.

2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist.

Tähtsamate põllumajanduskultuuridena kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja tomatit, loomadest kasvatatakse peamiselt veiseid ja sigu.

Transport

Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest asfalteeritud teid on 2704 kilomeetrit. Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltas vasakpoolne liiklus.

Riigis on üks lennuväli. Riigi peamised sadamad on Marsaxlokk ja Valletta.

1883 rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune raudtee Vallettast sõjaväekasarmuteni Mtarfas Mdina lähedal. Raudtee suleti 1931 pärast trammide ja busside kasutuselevõttu. Teise maailmasõja ajal teatas Benito Mussolini, et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud.

Maltas on kolm lennufirmat: Air Malta, European 2000 Airlines ja Medavia.

Ajalugu

Ħaġar Qimi megaliittempel

Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.

Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse kääbusjõehobude ja kääbuselevantide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. 3. aastatuhandel eKr Maltas toiminud kultuur püstitas megaliitehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.

Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid dolmenite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Foiniiklased rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi koloonia. 700 eKr rajasid kreeklased Maltasse oma koloonia.

332 eKr sattus Malta Kartaago ülemvõimu alla. Esimese Puunia sõja ajal vallutas Rooma väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast teist Puunia sõda 218 eKr sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis puunia kultuuri mõju.

1. sajandil sattus laevahuku järel saartele apostel Paulus, kes viibis Maltas 3 kuud. Rooma keiser Hadrianus andis Malta linnadele municipiumi staatuse. 395–454 kuulus Malta Lääne-Rooma keisririigile, 454–464 vandaalidele ja 464–533 Idagootide kuningriigile. 533 vallutas saared Bütsantsi väepealik Belisarius.

870 vallutasid saared araablased ja 11. sajandil asustati Maltasse moslemeid Sitsiilia emiraadist.

1091 vallutasid saare normannid, kes muutsid Malta Sitsiilia kuningriigi osaks. Sitsiilia kuningas Tancred lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule Hohenstaufenid, kuulus Malta Püha Saksa-Rooma keisririiki ja sai markkrahvkonnaks. 1249 sätestas Saksa-Rooma keiser Friedrich II, et Maltas elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus 1282–1409 Barcelona krahvidele ning 1409. aastast Aragóni kroonile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltas kohalik aadelkond.

Saksa-Rooma keiser Karl V läänistas Malta 1530 Malta ordule, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe jahipistriku igal aastal. 1551 viisid berberi piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. 1565 kehtestasid osmanid Maltasse blokaadi (Malta piiramine), mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.

Malta ordu muutus saarte elanike seas 18. sajandil üha ebapopulaarsemaks. 1775 puhkes saarel ülestõus ordu vastu. 1798 vallutasid saare Napoleoni väed. Napoleon viibis ise 12.–18. juunini 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.

NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov ja USA president George Bush vanem Maltas 1989

Prantslased ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja 1800 alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning 1814 Pariisi rahulepinguga sai Briti impeeriumi osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. Esimeses maailmasõjas paigutati Maltasse sõjategevuses haavatuid.

7. juunil 1919 tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku. 1934. aastal keelati senine ametlik itaalia keel ning ametlikeks keelteks said inglise ja malta keel.

Malta saavutas 1947. aastal piiratud omavalitsuse ja iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964, kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna Elizabeth II, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1974. Briti sõjavägi lahkus Maltalt 1979. aastal, 1980. aastal kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. mail 2004.

1989 kohtusid Maltas Ameerika Ühendriikide president George Bush vanem ja NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda kohtumist peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.

Maltas käibib euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir.

Eesti suhted Maltaga

Malta tunnustas Eesti iseseisvust 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992. Eesti suursaadik Maltas resideerib Roomas. Märtsis 2001 külastas Maltat peaminister Mart Laar ja oktoobris 2003 president Arnold Rüütel. Eestis on käinud Malta presidendid Guido de Marco 2001. aastal ja George Abela 2012. aastal.

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.

2014. aastal oli Eesti eksport Maltasse 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltasse eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping.

2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltasse 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordiartiklitest Maltasse moodustasid keemiatooted.

2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil kaks auhinda. Novembris 2014 esilinastus mängufilm "Mandariinid" 12. Euroopa Liidu filmifestivalil Maltas. Juulis 2016 oli Arvo Pärdi teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil.

Haridus

Malta haridussüsteem on kolmeosaline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Koolikohustus algab viiendast eluaastast.

Põhikool kestab kuus aastat. Keskkool on kaheosaline: madalama taseme õpe kestab viis ja kõrgema oma kaks aastat.

1769 rajati Malta ülikool ja 20. sajandil Malta Riiklik Kunstikool.

Kultuur

Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud, nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa and L-Imħalla.

Alates 1535 peetakse enne tuhkapäeva igal aastal Malta karnevali (il-karnival ta' Malta). 29. juunil toimub mnarja, mis on pühendatud apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuseks. Alates 2003. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali.

1866. aastal valmis kuningliku ooperiteatri hoone, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013 Pjazza Teatru Rjali teater. Manoeli teatris paikneb Malta filharmooniaorkester. Riigis asub mitu kino.

Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitehitised. Tänapäevastest ehitistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond.

15 kuud elas Maltas Caravaggio. Barokiaja tuntum Malta kunstnik oli Mattea Preti ja skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kust said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott.

Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo.

Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esimest korda osalesid nad 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis ja 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis. Riigi suurim Ta' Qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat.

Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha (Ira Losco Tallinnas 2002 ja Chiara Kiievis 2005) ja kahel korral III koha (Mary Spiteri Malmös 1992 ja Chiara Birminghamis 1998).

Vaata ka

• Malta riigipeade loend
• Malta ordu
• Malta rahvusvaheline lennujaam
• Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Malta jalgpallikoondis
• Malta meedia
• 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Maltal

Välislingid

• Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta Malta valitsuse veeb
• Heritage Malta Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb
• Malta reisijuht (inglise keeles)

Kirjandus

• Peeter Kaldre, "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" Aja Pulss nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20