Brams Iogannes
Brams Iogannes | |
saks.: Johannes Brahms | |
Iogannes Brams edel 1898. vot | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
sündundan sijaduz: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
tat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
mam: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
avtograf: | |
sait: | |
Brams Iogannes VikiAitas |
Iogannes Brams (saks.: Johannes Brahms [joːˈhanəs ˈbʁaːms]; sünd. 7. semendku 1833, Gamburg, Saksanma — kol. 3. sulaku 1897, Ven, Avstrii, om mahapandud sigä-žo) oli saksalaine muzikankirjutai da pianist, romantizman aigan päezitajišpäi. Professionaližen elon tobj pala mäni Venas.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Brams oli sündnu Jakob Brams-muzikanvändajan kanzha. Tat oli kontrabasanvändajal Gamburgan teatras i andoi poigale vändon soitoil ezmäižid mahtoid. Iogannes openui hätken muzikpedagogoil, ühtni erasihe koncertoihe. Lopi privatišt reališt školad, i nell'toštkümnevoččel andoi ezmäižen soližen koncertan. Vn 1853 sulakus Brams sädi gastrolid mad'jaran E. Remenji-violižnikanke, se ajeluz abuti säta tundmusid tetabidenke muzikankirjutajidenke.
Elon aigan mez' besedoiči äjidenke naižidenke, no jäi naimatoman.
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Bramsan ezmäižiš sädusišpäi om koume sonatad fortepjanon täht (1853). Pajod, skerco i p'jesad fortepjanon täht oma pästtud Läipcigha vl 1854. Joga vodel Brams sädi midä-se ut ičeze surmhasai.
Muzikankirjutai tegi läz 160 sädust (kaik om 122 nomeruidud opusad) kaikiš žanroiš päiči operas: pajod ühten i äjiden äniden täht, variacijad, p'jesad, sonatad da koncertad fortepjanon täht, nell' nomeruidud simfonijad orkestran täht. Kaikiš suremb i tetabamb säduz om «Saksalaine rekviem» (1865−1869, saks.: Ein deutsches Requiem) seičemes palas horan i orkestran täht.
Mušt
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Merkurijan üks' krateroišpäi om nimitadud Bramsan muštoks.
- Bramsan muzei om avaitud Gamburgan sättujas honuses (muzikankirjutajan kodi om pandud mantazole Toižen mail'man sodan aigan).
- Bramsan institut radab Lübekan muzikakademijanno.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 2,0 2,1 Geiringer K., Simpson R. Encyclopædia Britannica
- ↑ 3,0 3,1 International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ Discogs — 2000.
- ↑ 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 6,0 6,1 Брамс Иоганнес // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
- ↑ Archivio Storico Ricordi — 1808.
Brams Iogannes Vikiaitas |