Nirppi
Nirppi Mustela nivalis (Linnaeus, 1766) |
|
---|---|
Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
Kodde | Elleekodde Animalia |
Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
Vyeliluokka | Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria |
Uásiluokka | Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria |
Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
Hiäimu | Netielleeh Mustelidae |
Vyelihiäimu | Eidusiih neđeh Mustelinae |
Suuhâ | Puoiduuh Mustela |
Šlaajâ | nivalis |
Nirppi (Mustela nivalis) lii ucemus netiellee. Nirppi lii rávhuidittum ubâ Suomâst.
Stuárudâh já olgohäämi
[mute | mute käldee]Niirpi stuárudâh mulsâšud eellimpirrâs mieldi. Niirpih láá ucebeh taveoosijn (meid Suomâst) já stuárráábeh maadâoosijn. Jis stuárráb niirpi seeibi juáđháččij pele kuhebin já ivniiččij tom jotkum uási čappâdáin, te ellee ličij tegu puoidâ. Tave uccâ ellee koččoo uccnirppin (Mustela nivalis nivalis) já määdi stuárráb ellee koččoo stuorrânirppin (Mustela nivalis vulgaris). Uccnirppi lii tälviv ollásávt vielgâd. Keessiv vuod tast láá vielgis čuávjipeeli já ruškis selgipeeli. Tai kyevti ivne rääji lii njuolgâd já pastel. Keessiv meid kepileh láá vyeleeld vielgâdeh já paajeeld ruškâdeh. Rummâš kukkodâh lii niŋálâsâin 13–15 cm já orásijn 15–20 cm. Niŋálâs tiäddá suulân 20–40 g já ores 40–80 g. Stuorrâniirpi ruumâš lii váhá kuhheeb: niŋálâs lii 16–20 cm já ores 21–24 cm kukkosâš. Tälviv stuorrâniirpi selgipeeli lii ruškâd.
Lavdâm
[mute | mute käldee]Nirppi lii lavdâm ubâ Euroopân, eereeb Islandân já Irlandân. Tave-Afrikist nirppi tiättoo Marokkost sehe Algeria, Tunisia já Viestâr-Sahara taveoosijn. Tot tiättoo meid stuárráámuu uásist Aasia já Tave-Amerik. Nirppi iälá meiddei suolluin, eromâšávt Koskâmeerâ kuávlust, já lii ušom lavdâm toho ulmui fáárust.
Eellimvyevih já lattim
[mute | mute käldee]Nirppi lii netiellein puoh enâmustáá spesiaališum tiätu salâselleid, ađai táágu pehti säpligáid, já jis puátá hyenes säpligihe, te nääli kačča. Niirpist ij lah molsâiävtulâš etipurrâmâš, maid tot puávtáččij kevttiđ säpligijttes ivij äigin.
Nirppi koddá salâsis niiskán kääskistmáin já jis lii asto, te aalgât puurrâm ain uáivist já vuoiŋâšijn.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Thomas Lilley: Nirppi – Mustela nivalis Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)