Taani

Kongeriget Danmark

Taani lipp Taani vapp'
Riigi tunnuslausõq: Guds hjælp, Folkets kærlighed, Danmarks styrke
Riigikiil'	taani kiil
Pääliin	Kopõnhaagõn
Kuninganna	Frederik X
Pääministri	Mette Frederiksen
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 130 43 094 km² 1,6%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 111. 5 873 420 136,3/km²
Hindäperi
Raha	Taani kruun
Aovüü  - suvõaig	Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn'	Der er et yndigt land
Internetitunnus	.dk
Telefonikuud'	45

Taani Kuningriik (taani keelen Kongeriget Danmark) om Õuruupa riik, miä jääs Skandinaavia ja S'aksamaa vaihõlõ.

Taanist lõunõ poolõ jääs S'aksamaa, põh'a poolõ Norra, hummogu ja põh'ahummogu poolõ Roodsi. Taani pindala om 43 094 km² ja om tuuga kõgõ vähämb Põh'amaa riik, a sinnäq olõ-õiq Gröönimaad sisse rehkendet. Gröönimaagaq olnuq Taani Kuningriigi pindala 2 209 094 km². Taanin eläs 5,9 mill'onit inemist. Taani pääliin om Kopõnhaagõn.

Taani kuulus 24. rehekuu päävast 1945 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, 25. piimäkuu pääväst 1973 OSCE-he, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1995 WTO-ho, 4. urbõkuu pääväst 1949 NATO-htõ, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1973 Õuruupa Liito, 25. urbõkuu pääväst 2001 Schengeni ruumi, 30. lehekuu pääväst 1961 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2002 õurotsuuni. Taani om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.

Nimi

Taani taanikiilset nimme Danmark nimmatas edimäist kõrda 10. aastagasaast peri Jellingi kivve pääl – Jellingi liinan Taanin – vanaperälidselt tanmaurk. Nimme Denamearc pruuk' jo norralanõ Othere (Ottar), ku käve kuningas Alfred Suurõ man Inglüsmaal aastagal 890.

Dan tähendäs taanlast (danir) ja sõnal mark om mitmit eri tähendüisi, minkast üts om "piirimaa". Üte teooria perrä om Taanit arvat Roodsi piirimaas.

Aolugu

Muistinõ aolugu

Edimädseq hirvekütüq jovviq Taani ijäao lõpun umbõs 15 000 aastakka tagasi. Paartuhat aastakka ildampa ilmastu oll' mõtsakasumisõs küländ lämmi, ja Taanin jahiti tarvit. Illadsõst kiviaost, nii 4000 ima, om alalõ mitmit lövvüssit, havvapannussit ja savianomit.

Ravvaaol käve kõva kaubavahetus, luksuskaupu tuudi eski Rooma riigist.

Viikingiaig

Inglüsmaa kuningas taanlanõ Sven Harkhapõn

Edimäne kõrd tulliq taanlasõq riigis kokko 9. aastagasaal ku kuningas Godfred pand' nääq kokko frankõ maavallutuisi vasta taplõma. 9.–11. aastagasaal tunnõti taanlaisi üten ruutslaisi ni norralaisiga Õuruupan ku viikingit. Viikingil oll' halv kuulsus, ku nääq riisõq maad ümbre Õuruupa. Päält tuu käve ka kõva kaubavaihõtaminõ.

Viikingiq levisiq lajalõ. Nä valitsiq ossi Suurõstbritanniast ja sääl olnut taani valitsust 9. aastagasaast 10. aastagasaa keskpaigani kutstas nimega Danelagen. Prantusmaa kuningas Karl Lihtsämeeline and' taani viikingele Normandia aastagal 911.

Knut Suurõ valitsusaol 1018–1031 sai Taanist Põh'amaiõ kõgõ vägevämb riik. Knut Suur valits' Taani, Norra, Lõunõ-Roodsi, Põh'a-S'aksa ja Inglüsmaa üle.

Poliitiga

Frederikseni Mette, Taani pääministri aastagast 2019

Taanin om põhisäädüslik monarkia ja mitmõeräkunnalinõ demokraatia. Riigipää om kuningas vai kuningaimänd, kiä edüstäs Taanit välämaal. Põrõld om Taani kuningaimänd Margrethe II, kiä saiõ pukki 1972. aastagal. Taani parlament om Folketinget, kon om 179 liigõnd. 175 rahvaedüstäjät valitas Taanist, kats Fääri saari päält ja kats Gröönimaalt. Valimisõq ommaq ega nellä aasta takast. Taani valitsusõ pand kokko kuningas vai kuningaimänd ja seod juhatas Taani pääministri.

Rahvastik

2022. aastaga algusõn elli Taanin 5 873 420 inemist, näist 5 026 379 olliq taanlasõq.

Kultuur

Kirändüs

Anderseni Hans Christian

Edimäne suurõmb taani kiränik oll' Saxo Grammaticus, kiä pand' muusiähn kokko ladinakiilse aoluuteossõ Gesta Danorum ("Taanlaisi tegemiseq"). Näütekiränik Holbergi Ludvig, kedä peetäs samal aol taani ja norra kiränigus, kirot' 18. aastagasaal mitmit maailmakirändüsen tunnõtuid igihallit nal'atükke.

Arvadaq om kõgõ tunnõtumb taani kiränik Anderseni Hans Christian, kiä kirot' 19. aastagasaal muinasjuttõ, miä ommaq ka Eestin häste teedäq, näütüses "Keisri vahtsõq rõivaq". Samal aastagasaal kirot' ka Jacobseni Jens Peter, kedä peetäs meelen ku luulõ ja proosakirändüse, impressionismi ni naturalismi edesiviijät.