Euroopa Liit

1955. aastal kinnitatud Euroopa lippu kasutavad nii Euroopa Liit kui ka Euroopa Nõukogu.

Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on pärast Suurbritannia lahkumist 2020. aastal 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik alates 2004. aasta 1. maist. 2012. aastal anti Euroopa Liidule Nobeli rahuauhind.

Proosa

• Mis saab ühendatud Euroopast, mille sünd on ette nähtud 1993. aastaks, seda ei oska keegi ennustada. [---]

Palju olulisi küsimusi on jäänud veel lahtiseks, aga ühinemise sümbol on valitud: sügav-taevasinine lipp, mida kaunistab pärjana 12 kollast tähte. [---]

Aga alles siis, kui üks sõber asjast rääkis, märkasin, miks mulle Euroopa lipp nii tuttav paistis: sama tähepärg on ju graveeritud nn. "imettegeva medali" (médaille miraculeuse) tagaküljele, ja seda medalit olen ma ise juba paarkümmend aastat kaelas kandnud! [---]

Selle esiküljel on Neitsi Maarja kuju ja lühike palve: "Maria, sündinud ilma patuta, palu meie eest, kes me sind appi hüüame!" — ja tagaküljel rist, mis toetub M-tähele, ning selle all kaks südant. Neid ümbritseb ovaalse raamina 12 tähte. [---]

Kõigepealt väärib tähelepanu lipu värv: taevasinine sümboliseerib Neitsi Maarjat. (lk 56–57)

• Euroopa on naisenimi. Kreeklaste Europe oli Foiniikia legendaarse kuninga Agenori tütar, kelle valgeks härjaks muundunud Zeus kodunt röövis ja Kreeta saarele viis. Targad mehed on teinud Euroopa ajalugu. See on täis tapmist, röövimist ja vägistamist. Kas ei ole julgustav teada, et meie ühise kodu kohale on nüüd tõusnud Naise sümbol? (lk 59)

• Fanny de Sievers, "Euroopa tähepärg". Mateeriasse kootud palve, Loomingu Raamatukogu, nr 1/2, 1992, lk 56–59 [Vikerkaar, nr 6, 1990]

• /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.
  • Lennart Meri, "Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks", Postimees, 28. märts 2001

• Euroopa Liit hakkab liikuma föderalismi suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas.
  • Tiit Vähi kõnes majanduskonverentsil Äriplaan, 2012

• Paljud neist, kes ütlevad, et me kanname väljapoole Euroopa Liitu jäädes majanduslikku kahju, on samad inimesed, kes ütlesid, et me peaksime kuuluma eurotsooni. Neil polnud õigus siis ja neil pole õigus ka nüüd.
  • Michael Gove, "EU referendum: Labour urges its voters not to back Brexit", BBC News, 10. juuni 2016

• /---/ eurooplased oleme kahtlemata – pruugib vaid Euroopa Liidust välja sõita ja igal pool maailmas tuntakse sinus kohe ära eurooplane. /---/ minu meelest ei saa eestlasi ja eurooplasi enam vastandada. Reaalselt seda vastandust minu jaoks ei ole. Mina tunnen ennast eurooplasena kõigepealt ja siis tekibki küsimus, kes siis on eestlased ja kas ma võiksin või tahaksin veel ka nende hulka kuuluda. Sest Eesti poliitika on läinud selliseks, et paiguti ei olegi tahtmist eestlane olla – tahaks olla keegi teine. Või vähemasti on Eesti poliitilises identiteedis midagi sellist, millega ei taha mitte mingil juhul samastuda...
  • Hasso Krull, intervjuu: Juhan Raud, "Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased", Postimees, 31. jaanuar 2019

• Euroopa Liitu ei maksa süüdistada selles, milles see süüdi ei ole. Tõsi ta on, et väga halvasti inglise või prantsuse keeles kirjutatud teksti ennast ei ole liigsesse loomingulisusesse laskumata võimalik heaks tõlkida. Aga miski ei sunni meid tegema halvas, ebaselges keeles seadust.
  • Ülle Madise, "Ilusa selge eesti keele ülistuseks", ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)

• Ükski liit ei ole ehitatud igaveseks. Kõik muutuvad. Ja kui nad ei muutu, siis lagunevad. Ükski liit ei tohi olla liiga jäik. Järelikult peaks ka EL näitama selles mõttes paindlikkust, et vaatama ise peeglisse.

Üks küsimus, milles EL-i kritiseerijatel on õigus, on kogu Euroopa Komisjoni süsteem. Komisjoni liikmed ei ole valitavad, neil puudub mandaat. Tihti on nad koduriigist ära saadetud poliitilise diili tulemusena, et neist lahti saada, mistõttu ei pruugi nad olla kõige paremad eksemplarid.

• Harri Tiido, intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: Toomas Sildam, "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise", ERR, 4. august 2020

• Euroopa Liit on rahvusriikide liit, kus erinevad keeled ja kultuurid on väärtus.
  • Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit", ERR, 24.02.2021

• EL loodi sõdade ärahoidmiseks Euroopas, majandussuhete tugevdamine ja sellest johtuv õitseng pidi olema rahu instrument. Tänaseks on aga Euroopa instrumentaliseerinud rahu, ja seda raha nimel.
  • Meelis Oidsalu, "Macroni Ukraina tükeldamise ettepanekud: kust need tulevad?", Postimees, 29. mai 2022

• Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või korruptsioonipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).

Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.

Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks Balti riikidel.

• Nii võttiski Ukraina emantsipeerumine aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta oranži revolutsiooniga, mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!

Euroopa Liit ei osanud sellele, meie aja suurimale geopoliitilisele nihkele me kontinendil, adekvaatselt vastata. Sõltuvalt oma majandusintegratsiooni-juurtest ja legalistlikust olemusest on EL seni vast kõige abitum just siis, kui üks riik tuleb ja ütleb: me tahame teie sõbrad olla! Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel.

• Kui 2014 ütlesime (EL), et meie sanktsioonide eesmärk on panna Vene juhtkonda oma kurssi muutma, siis praegu ei häbeneta öelda, et eesmärk on avaldada Venemaale tugevat ja karmi (massive and severe) mõju. USA president Joe Biden nimetas aprilli alguses järjekordset sanktsioonipaketti tutvustades nende eesmärgina "tekitada Putinile valu ja süvendada Venemaa majanduslikku isolatsiooni".
• Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. Moraalsetel, sest Ukraina on Euroopa riik ajaloo, kultuuri, üha enam majanduse, inimestevahelise läbikäimise, isegi kiriku kuuluvuse mõttes.

Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata?

• Teiseks, juba praegu tuleb mõelda, mida teha majanduslikult (ja loodetavasti ka sõjaliselt) kokku kukkunud Venemaaga. Kui kõik kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks, ja diplomaadid eelmiseks rahukonverentsiks, siis 20. sajand pakub meile kaht võidetu kohtlemise mudelit: Versailles ja Euroopa Liit.

Oleks ülimalt lühinägelik ükskõik kumba korrata proovida.

• Matti Maasikas, "Geopoliitika hammustab valusalt", ERR/Diplomaatia, 04.06.2022