Märtsipommitamine

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

1944. aasta alguse talvel alustas Punaarmee Eesti suunal pealetungi üle Peipsi järve Meerapalu-Jõepera dessantide ja Meriküla dessandiga.

20. eesti diviisi üksuste poolt hävitati Narva jõe ääres Riigikülas, Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud Nõukogude sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli läänekallas Nõukogude vägedest puhastatud.

Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Nõukogude kavatsus vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.

Märtsipommitamine Narvas

Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Narvas

6.–7. märtsil 1944 toimus Narva linnale õhurünnak, mille käigus Nõukogude lennuvägi pommitas puruks suure osa Narva vanalinna ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamisel peamiselt tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates 25. jaanuarist 1944.

Märtsipommitamine Tallinnas

Näitus "Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944. aastal" Kiek in de Kökis 2014. aastal

Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Tallinnas

Tallinnale oli toimunud juba mitu Nõukogude lennuväe rünnakut, kuid suurim neist toimus 1944. aasta 9. ja 10. märtsil.

Pommitamiste tagajärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 inimest (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid vigastusi.^[1] Hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Märtsipommitamine Tartus

Pikemalt artiklis Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944

Nõukogude Liidu lennuvägi tegi 1944. aasta veebruaris-märtsis korduvalt rünnakuid Tartule. 1944. aasta 26. veebruari pommitamine põhjustas suuri purustusi südalinnas ja väiksemaid äärelinnas. 1944. aasta 25.–26. märtsi pommitamises hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.

Soomlaste karistusretk 9. märtsi öösel

Legendi järgi võtsid soomlased 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte sooviti maksta mitte Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soome õhuväes olid sel ajal kasutusel pommituslennukid Junkers Ju 88, Bristol Blenheim ja Dornier, mida oli kokku 21 tükki. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajalooõpetaja Jaak Juske hinnangul umbes 300 lennukist umbes 240. Peale lennukite hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu.^[2] On arvatud, et kui poleks toimunud soomlaste rünnakut, oleks Tallinna pommitamises täielikult hävinud ka Tallinna vanalinn.

Märtsipommitamisest osa võtnud Nõukogude väeosad

1944. aasta märtsipommitamisel osalesid Leningradi rinde 13. õhuarmee (ru), 276. pommituslennuväe diviisi 58. pommituslennukite polk (ru).

Eesti linnadele toimunud Nõukogude õhurünnakuid aastatel 1941–1944

Jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
25. jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid
5. märts 1942, Narva – surma sai 8 tsiviilisikut
8. märts 1942, Narva – toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
11. märts 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
15. märts 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
3.–14. mai 1942, Tallinn – kahjustusi polnud
15.–16. mai 1942, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
25. juuni 1942, Narva – kannatada sai raudteesild
2. august 1942, Narva – üks inimene sai surma ja neli haavata
6. august 1942, Narva Jõesuu – väiksemad kahjustused hoonetel
15.–16. september 1942, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
5. oktoober 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
7. oktoober 1942, Narva – 7 tsiviilisikut sai surma
14. jaanuar 1943, Narva – hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut sai surma
27. jaanuar 1943, Tartu – 18 tsiviilisikut sai surma, nende hulgas botaanik Theodor Lippmaa. Haavata sai 13 inimest. Hävisid mitu hoonet, tugevaid purustusi said botaanikaaed ja Tartu Kunstimuuseum
9.–10. veebruar 1943, Narva – raudteejaamas sai pommitabamuse laskemoonarong
11. veebruar 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
14.–15 veebruar 1943, Tallinn – hävis 117 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut sai surma
21. veebruar 1943, Tallinn – vigastada sai 9 hoonet
22.–23. veebruar 1943, Tallinn – 44 hoonet sai vigastada
13. märts 1943, Narva – 10 tsiviilisikut sai surma
16. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
20. märts 1943, Tallinn – 27 elamut sai suuremaid vigastusi
22. märts 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
23.–24. märts 1943, Tallinn – vigastada sai 79 hoonet
24.–25. märts 1943, Tallinn – vigastada sai 111 hoonet, 12 tsiviilisikut sai surma ja 13 haavata
25.–26. märts 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
25. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
? aprill 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
16. mai 1943, Narva – Kreenholmi piirkonnas said umbes 70 saksa sõjaväelast ja tsiviilisikut surma.
? mai 1943, Tallinn – toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel
13. juuni 1943, Narva – Hävisid Raekoda ja muuseumihoone, 6 tsiviilisikut said surma
18. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
24. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
31. juuli, 1. august 1943, Tallinn – kannatada sai 45 hoonet
16.–17. august 1943, Tallinn – kannatada said 5 hoonet
4.–5. september 1943, Tallinn – kannatada sai 30 hoonet
1. veebruar 1944, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel. Evakueeriti 85% elanikest, ülejäänud elanikud evakueeriti järgmiste rünnakute ajal
26. veebruar 1944, Tartu – suured purustused südalinnas, väiksemad kahjustused äärelinnas.
1. märts 1944, Narva – linnale heideti üle 200 lennukipommi
6.–7. märts 1944, Narva – pommitamine kestab 11 tundi järjest. Umbes 200 lennukit heitis alla ligikaudu 3600 pommi. Linn hävis täielikult
7.–8. märts 1944, Narva, Tapa jt – rünnakud mitmele Eesti linnale, millest võttis osa ligikaudu 490 pommitajat
8. märts 1944, Jõhvi – väiksemad kahjustused hoonetel
9.–10. märts 1944, Tallinn – hävis umbes 2800 hoonet, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning muid ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest
17.–19. märts 1944, Narva- pommitati Narva varemeid
18. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme teine pommitamine
25.–26. märts 1944, Tartu – hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma
28. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme kolmas pommitamine
25. juuli 1944, Narva – linn purustati täielikult
25. juuli 1944, Tallinn – sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja
20. september 1944, Tallinn – rünnati sadamast lahkuvaid laevu
21. september 1944, Tallinn – vigastada said hooned Viru tänaval ja Mere puiesteel
23. september 1944, Pärnu – väiksemad kahjustused hoonetel^[3]

Vaata ka

Viited

↑ Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. Lk 1052
↑ Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid
↑ TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE, Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946

Kirjandus

"Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944". Koostajad Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised 2. Tallinn 1997. ISBN 9985901495

Välislingid

Terrorirünnakud kodumaale. Narva ja Tallinna hävitamine. Malevlane nr 11, 23. märts 1944. Lk 3–4, (PDF)
Garel Püüa. "Punaarmee õhurünnakud hävitasid ajaloolise Narva linna" Eesti Päevaleht, 27. juuli 2006
Jaan Tamm: "60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist" Kultuur ja Elu, 1/2004
Jaan Lukas: "Märtsipommitamisest pääsesid eluga vähesed" Vooremaa.ee, 7. märts 2009
"Galerii: Tallinnas meenutati märtsipommitamise ohvreid" Postimees, 9. märts 2010
"TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna" Eesti Ekspress, 29. august 2014

[1] Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. Lk 1052

[2] Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid

[3] TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE, Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946

[1]

[2]

[3]