LaShawn Merritt
| ||
| LaShawn Merritt 2007. aasta MM-il | ||
 | ||
| Kuld | 2008 | 400 m jooks |
| Kuld | 2008 | 4×400 m teatejooks |
| Kuld | 2016 | 4×400 m teatejooks |
| Pronks | 2016 | 400 m jooks |
| ||
| Kuld | 2007 | 4×400 m teatejooks |
| Kuld | 2009 | 400 m jooks |
| Kuld | 2009 | 4×400 m teatejooks |
| Kuld | 2011 | 4×400 m teatejooks |
| Kuld | 2013 | 400 m jooks |
| Kuld | 2013 | 4×400 m teatejooks |
| Kuld | 2015 | 4×400 m teatejooks |
| Hõbe | 2007 | 400 m jooks |
| Hõbe | 2011 | 400 m jooks |
| Hõbe | 2015 | 400 m jooks |
LaShawn Merritt (sündinud 27. juunil 1986 Virginias Portsmouthis) on USA kergejõustiklane (400 m jooksja), olümpiavõitja ja maailmameister.
Merritt käis Portsmouthis Woodrow Wilsoni keskkoolis ja pärast selle lõpetamist astus Ida-Carolina ülikooli. Juba esimesel ülikooliaastal sõlmis ta sponsorlepingu Nikega ega tohtinud seetõttu enam võistelda üliõpilasspordivõistlustel.
Merritt tuli 2004. aastal Grossetos juunioride maailmameistriks 400 m jooksus ajaga 45,25. Ta võitis veel kaks kuldmedalit teatejooksudes, mõlemad juunioride maailmarekordiga.
2006. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Moskvas tuli ta USA 4×400 m teatejooksus meeskonnaga ajaga 3.03,24 kindlalt maailmameistriks. Merritt jooksis teist vahetust.
Samal aastal jooksis ta IAAF-i finaalvõistlustel Stuttgardis 400 meetri jooksus isikliku rekordi 44,14, kuid jäi ikkagi kolmandaks. Teda edestasid Jeremy Wariner, kes püstitas IAAF-i meistrivõistluste rekordi 44,02, ja Gary Kikaya (Kongo DV), kes püstitas Aafrika rekordi 44,10.
2006. aasta maailma karikavõistlustel Ateenas võitis Merritt nii 400 m jooksu ajaga 44,54 (Kikaya ees – 44,66) kui ka 4×400 m teatejooksu ajaga 3.00,11 (Merritt jooksis kolmandat vahetust). USA meeskond oli Euroopa järel teine.
2007. aasta maailmameistrivõistlustel Ōsakas võitis Merritt 400 m jooksus kindlalt nii oma eeljooksu kui poolfinaali ja püstitas finaalis isikliku rekordi 43,96, joostes esimest korda alla 44 sekundi, kuid jäi teiseks, sest Wariner jooksis 43,45. USA saavutas kolmikvõidu (Angelo Taylor 44,32) ning iga USA jooksja võitis oma poolfinaali. Teine maailmameistritiitel tuli 4×400 m teatejooksu meeskonnas (2.55,56). Merritt jooksis avavahetust ja ainult finaalis, eeljooksus teda välja ei pandud.
Samal aastal võitis ta 44,58-ga IAAF-i finaalvõistlused Stuttgardis.
2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis tuli ta kahekordseks olümpiavõitjaks. Nii Merritt kui Wariner võitsid kindlalt oma eeljooksu ja poolfinaali. Poolfinaalis olid ajad 44,12 (Merritt) ja 44,15 (Wariner). Varasema põhjal peeti kindlaks favoriidiks Warineri, kellelt oodati isegi Michael Johnsoni maailmarekordi ületamist, kuid selle asemel võitis Merritt isikliku rekordiga 43,75, edestades Warineri koguni sekundiga (44,74). USA pälvis kolmikvõidu (David Neville 44,80). USA võitis ka teatejooksukulla (kolm 400 m jooksu medalimeest ja 400 m tõkkejooksu võitnud Taylor), püstitades olümpiarekordi 2.55,39. Merritt jooksis avavahetust ja ainult finaalis, eeljooksus ta jooksma ei pidanud.
2009. aasta maailmameistrivõistlustel Berliinis tuli ta kahekordseks maailmameistriks. Merritt tõendas, et olümpiavõit ja Warineri edestamine polnud juhus. Ta püstitas juba poolfinaalis maailma hooaja tippmargi 44,37 (Wariner 44,69) ja parandas seda finaalis veelgi: 44,06 (Wariner 44,60). USA sai kaksikvõidu. Teatejooksus võitis USA jällegi maailma hooaja tippmargiga 2.57,86. Merritt jooksis viimast vahetust ja jälle ainult finaalis.
Oktoobris 2010 määrati LaShawn Merrittile dopingu kasutamise eest 21-kuuline võistluskeeld. Ise põhjendas ta dehüdroepiandrosterooni leidumist oma veres sellega, et tarbis levinud peenise suurendamiseks mõeldud preparaati ExtenZe, mille koostist ta ei teadnud.[1]
Pärast võistluskeelu lõppu võitis 2011. aastal maailmameistrivõistlustel Daegus 400 meetri jooksus hõbemedali ajaga 44,63. Kuldmedali võitnud Kirani James jäi kolme sajandiku kaugusele.[2] Teatejooksus jooksis ta kuldmedali võitnud USA meeskonna viimast vahetust. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel katkestas ta 400 meetri eeljooksus. 2013. aastal maailmameistrivõistlustel Moskvas võitis ta 400 meetri jooksus kuldmedali isikliku rekordi 43,74ga ja jooksis teatejooksus kuldmedali võitnud USA meeskonna viimast vahetust.
2015. aastal maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis ta 400 meetri jooksus hõbemedali isikliku rekordiga 43,65.[3] 4×400 m teatejooksus võitis kuldmedali 2.57,82ga.
8. juulil 2016 jooksis ta Eugene'is 200 meetri jooksus isiklikuks rekordiks 19,74.
2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 400 meetri jooksus lõuna-aafriklase Wayde van Niekerki ja Kirani Jamesi järel 43,85-ga pronksmedali.
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]
- 2008
Pekingis
olümpiavõitja 400 m jooksus 43,75- olümpiavõitja 4×400 m teatejooksus 2.55,39
- 2016
Rio de Janeiros
olümpiavõitja 4×400 m teatejooksus 2.57,30
pronksmedal 400 m jooksus 43,85
- 2007
Osakas
hõbemedal 400 m jooksus 43,96
maailmameister 4×400 m teatejooksus 2.55,56
- 2009
Berliinis
- maailmameister 400 m jooksus 44,06
- maailmameister 4×400 m teatejooksus 2.57,86
- 2011
Daegus
- maailmameister 4×400 m teatejooksus 2.59,31
- hõbemedal 400 m jooksus 44,63
- 2013
Moskvas
- maailmameister 400 m jooksus 43,74
- maailmameister 4×400 m teatejooksus 2.58,71
- 2015 Pekingis
- maailmameister 4×400 m teatejooksus 2.57,82
- hõbemedal 400 m jooksus 43,65
- 2006 Moskvas
- sisemaailmameister 4×400 m teatejooksus 3.03,24
- 2014
Nassaus
- kuldmedal 4×400 m teatejooksus 2.57,25
- 2015 Nassaus
- kuldmedal 4×400 m teatejooksus 2.58,43
- 2017 Nassaus
- kuldmedal 4×400 m teatejooksus 3.02,13
- 2004
Grossetos
- juunioride maailmameister 400 m jooksus 45,25
- juunioride maailmameister 4×100 m teatejooksus 38,66
- juunioride maailmameister 4×400 m teatejooksus 3.01,09
- 1. koht 400 m jooksus 44,54
- 1. koht 4×400 m teatejooksus 3.00,11
- 2006 Stuttgardis
- 3. koht 400 m jooksus 44,14
- 2007 Stuttgardis
- 1. koht 400 m jooksus 44,58
- 2008 Stuttgardis
- 1. koht 400 m jooksus 44,50
- 2009
Thessalonikis
- 1. koht 400 m jooksus 44,93
Isiklikud rekordid
[muuda | muuda lähteteksti]| Ala | Tulemus | Aeg | Koht |
|---|---|---|---|
| 100 m jooks | 10,56 | 31. märts 2007 | Lynchburg |
| 200 m jooks | 19,74 | 8. juuli 2016 | Eugene |
| 300 m jooks | 31,23 | 11. juuni 2016 | Kingston |
| 400 m jooks | 43,65 | 26. august 2015 | Peking |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Olympic 400-meter champ LaShawn Merritt tests positive for steroid". Washington Post. 23. aprill 2010. Vaadatud 26.08.2015
- ↑ "Vaid 18-aastane James viib 400 meetri kulla Grenadasse". Sport ERR. 30. august 2011. Vaadatud 26.08.2015
- ↑ "400 Metres Men – Final"
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- LaShawn Merritti koduleht
- LaShawn Merritt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel (inglise)
- LaShawn Merritt All-Athletics.com