[go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Kodanikupalk

Allikas: Vikipeedia

Kodanikupalk ehk kodanikuraha ehk tingimusteta põhisissetulek (inglise keeles unconditional basic income) on tavapärase sotsiaaltoetuste süsteemi alternatiiv, mille puhul makstakse kõigile kodanikele riigi poolt regulaarselt põhivajadusi katvat maksuvaba toetust, kusjuures selle määr ei sõltu inimese muudest tuludest. Eestis on seda nimetatud ka rahvastipendiumiks[1]. Mõnikord on kasutatud mõistet "kopteriraha"[2], kuid selle all mõeldakse üldiselt keskpanga emissiooni otse kodanikele[3]. Kodanikupalga tehniline ja korralduslik alternatiiv on negatiivne tulumaks. mis tagab sarnaste parameetrite korral[4] inimesele sama suure netotulu ja maksukoormuse ning riigile sama suure maksutulu.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Thomas Paine

Tingimusteta põhisissetuleku ideed on esimest korda käsitlenud Thomas Paine 1795. aastal ilmunud raamatus "Agrarian Justice".

Põhisissetuleku idee on erinevates vormides olnud aruteluaineks paljudes riikides. Juba 1920. aastatel räägiti Austraalias, Suurbritannias, Kanadas ja Uus-Meremaal "sotsiaalsest krediidist" (Social Credit). Ameerika Ühendriikides on räägitud "põhisissetuleku garantiist" (Basic Income Guarantee, BIG), Namiibias "põhisissetuleku toetusest" (Basic Income Grant, BIG), Nõukogude Liidus "tagatud miinimumist" (гарантированный минимум) ning saksakeelsetes maades sotsiaalsetest dividendidest (Sozialdividende) ja "ellujäämisrahast" (Existenzgeld), mida on nimetatud ka "kodanikurahaks" (Bürgergeld).

Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks

[muuda | muuda lähteteksti]

2013-2014

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Hollandi, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi kodanikke ühendava Töötavate Euroopa Kodanike Komitee initsiatiiv, millega palutakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 156 Euroopa Komisjonil edendada liikmesriikide koostööd, mille eesmärk on teha kindlaks, milliseid võimalusi annab tingimusteta põhisissetulek (Unconditional Basic Income, UBI) liikmesriikidele oma sotsiaalkindlustussüsteemi paremaks muutmiseks. Kodanikualgatus registreeriti 14. jaanuaril 2013, toetusavalduste kogumine lõppes 14. jaanuaril 2014. Nõutavat miljonit toetusavaldust kokku ei saadud, kuid mitmes riigis (sealhulgas Eestis) ületas toetusavalduste arv rahvusliku kvoodi.

Kuna Euroopa kodanikualgatuse (European Citizen’s Initiative, ECI) reeglite järgi võib ametlikus algatusrühmas olla vaid seitse inimest erinevatest Euroopa riikidest, siis Euroopa kodanikualgatuse tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks algatusrühmas olid korraldaja Klaus Sambor (Austria) ning kaaskorraldajad Ronald Blaschke (Saksamaa), Stanislas Jourdan (Prantsusmaa), Olympios Raptis (Kreeka), Annie Miller (Ühendkuningriik), Sepp Kusstatscher (Itaalia) ja Branko Gerlic (Sloveenia). Algatuse koordinaatorid Eestis olid Vahur Luhtsalu ja Jaanus Nurmoja.

2020-2021

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Euroopa kodanikualgatuste uute reeglite[5] jõustumist kutsuti ellu teine tingimusteta põhisissetulekualane Euroopa kodanikualgatus, mis taotleb tingimusteta põhisissetulekute kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus. Mitmuse vormiga tahavad läbiviijad rõhutada, et iga liikmesriik saab kehtestada oma põhisissetuleku endale sobiva mudeli järgi, kuna Brüsseli pädevus piirdub protsessi algatamisega ning asjakohaste majanduspoliitiliste üldsuniste vastuvõtmisega. Esialgsete plaanide kohaselt oleks allkirjakampaania pidanud algama 9. mail 2020 (Euroopa päeval), kuid koroonapandeemia tõttu lükati kampaania algus sügisesse. Toetusavalduste kogumine algas 25. septembril 2020. Esialgne lõpukuupäev oli 25. september 2021, kuid seoses koroonapandeemiaga lükkas Euroopa Komisjon mitmete algatuste lõpukuupäevi korduvalt kolme kuu võrra edasi. Viimati määratud uus lõpukuupäev on 25. juuni 2022.

Koroonapandeemia 2020

[muuda | muuda lähteteksti]

Veidi aega pärast koroonaviiruse massilise leviku algust kasvas kogu maailmas hüppeliselt huvi kodanikupalga vastu. Nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas alustati allkirjade kogumist petitsioonidele ning avalike kirjade saatmist riigijuhtidele ettepanekutega kehtestada kiiremas korras kodanikupalk kui parim ennetusmeede üleilmse karantiini halvimate tagajärgede vastu. Euroopa Liidu sellekohane petitsioon portaalis wemove.eu[6] kogus esimese nädalaga üle 125 tuhande toetusavalduse.

Esimese riigina maailmas võtsid kodanikupalga tunnustega abipaketi vastu Ameerika Ühendriigid. Iga täiskasvanu, kelle eelmise aasta sissetulek oli kuni 75 000 dollarit, sai riigilt 1200 dollarine tulumaksutagastuse avanssi, aastatulude suurenedes see summa vähenes 5 dollari võrra iga 100 dollari kohta. Iga alaealine sai 500 dollarit.

Kodanikupalgaga seotud algatused ja arutelud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt esimene avalik üleskutse kaaluda kodanikupalga kehtestamist Eestis ilmus 2003. aastal. Ege Hirv pakkus tookord selle suuruseks 2000 krooni kuus[7]. Kuus aastat hiljem propageeris Ahti Mänd ideed 8000-kroonisest kodanikupalgast Eesti Vabariigi kodanikele. Samal ajal võttis idee sarnaselt aatekaaslastega mujal maailmas omaks Erakond Eestimaa Rohelised ning tõi kodanikupalga küsimuse 2011. aasta riigikogu valimistele.

Kodanikupalga idee muutus tõsisemaks kõneaineks 2013. aasta sügisel, kui sai teatavaks, et Šveitsi aktivistid kogusid vajaliku arvu toetusallkirju tõstatamaks küsimuse kodanikupalga kehtestamisest referendumil (toimus juunis 2016). Samal ajal koguti toetusavaldusi ka Euroopa kodanikualgatusele põhisissetuleku kehtestamiseks ning vaatamata eestikeelse teavituskampaania hilisele algusele ja lühikesele ajale (u 2 kuud) olid eestlased ühed edukamad toetuseavaldajad.

Vaatamata negatiivsele tulemusele andis Šveitsi referendum aruteludele kodanikupalga üle ainult hoogu. Muu hulgas oli see üheks teemaks Äripäeva arvamusartiklite konkursil "Edukas Eesti". Mihkel Kunnus pakkus välja, et kodanikupalk võiks olla piiratud kasutusvaldkonnaga isikustatud kodanikuvaluuta (PKIK)[8]. See kehtiks vaid Eestis, oleks ainult ID-kaardi põhine ning teatud piirangutega kaupade ja teenuste ostmisel (näiteks ei saaks osta alkoholi). PKIK raha ei saaks ka koguda – igal kodanikul oleks seda alati vaid ühe kuu limiidi ulatuses (iga kuu algul läheks eelmise kuu jääk nulli).

2017. aasta juulis teatas Erakond Eestimaa Rohelised sotsiaalmeedias, et Tallinnas kohalike valimiste tulemusel võimule saades viivad nad läbi kodanikupalga katsetuse, millesse kaasatakse 1000 erineva sissetulekuga tallinlast.

2017. aasta juuli lõpus andis Eesti Vabaerakond teada, et moodustab töörühma, mis uurib kodanikupalga võimalikkust ja võimalusi Eestis. Töörühma töö tulemused võeti erakonnasiseselt teadmiseks.

Rahvaalgatus 2016–2019

[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta sügisest kuni 2019. aasta kevadeni koguti portaalis rahvaalgatus.ee toetusallkirju algatusele "Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis". Algatus pidi saama vähemalt 1000 toetusallkirja, et see võetaks riigikogu menetlusse. Koguti 1014 digiallkirja ja 43 allkirja pabervormil.

Pöördumise tekstis rõhutatakse, et allkirjastanud ei taotle sellega kodanikupalga kehtestamist, vaid idee põhjalikku uurimist koos võimaliku katsetamisega. Lisaks on toodud rida spetsiifilisi küsimusi, millele teostatavuse ja mõju uuring peaks vastuse andma. Uuringuvajadust põhjendatakse nii tehnoloogia arengu kui ka idee levikuga (näiteks pilootprojekt Soomes, mis algas 2017. aastal). Algatus on erakondadeväline (eestvedaja Jaanus Nurmoja), ehkki pöördumise koostamises osales ka roheliste erakonna liikmeid.

Juunis 2019 otsustas riigikogu juhatus võtta algatuse menetlusse. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas pöördumist 17. septembri istungil ning otsustas konsensuslikult selle tagasi lükata[9].

Kuigi pöördumises taotletakse kodanikupalga teostatavuse ja mõju uuringut, mitte kehtestamist, põhjendas komisjoni esimees Tõnis Mölder komisjoni otsust väitega, et praegu "ei tundu sellise süsteemi rakendamine Eestis mõistlik, kuna puudub rahaline analüüs ja veendumus, et praegust sotsiaalsüsteemi saaks mõne efektiivsemaga asendada"[10]. Pöördumise algatajad ja eestkõnelejad juhtisid oma avalikus kirjas[11] tähelepanu nii sellele vastuolule (uuringualgatus lükati tagasi, sest uuringut pole tehtud) kui ka vastuolule Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahviga 15214[12] .

Koroonapandeemia 2020

[muuda | muuda lähteteksti]

Koroonaviiruse massiline levik tõi ka Eestis kaasa varasemast märgatavalt rohkem avalikke poolehoiuavaldusi kodanikupalgale kui kõige mõistlikumale hädaolukorra meetmele, kusjuures mõned neist (nt politoloog Karmo Tüür[13], ettevõtlusõpikute autor Jaak Roosaare) tunnistasid, et olid alles hiljuti selle lahenduse vastu. 13 kodaniku avalikus kirjas[14] kutsuti presidenti, Riigikogu ja valitsust ning Euroopa Parlamendi Eestist valitud saadikuid väljendama avalikult poolehoidu üleskutsetele kehtestada kodanikupalk kogu Euroopa Liidus, Riigikogu ja valitsust kutsuti otsima võimalusi kodanikupalga iseseisvaks rakendamiseks Eestis. Allakirjutanute hulgas oli Riigikogu liige Andrei Korobeinik (Keskerakond), oma erakonna ametlikku seisukohta esindasid ainsana Erakonna Eestimaa Rohelised juhtkonna liikmed Joonas Laks ja Aleksander Laane. Üks allakirjutanu on Vabaerakonna, üks Elurikkuse Erakonna ja üks Eesti 200 liige. Hiljem saatis osa neist allakirjutanutest eriolukorra valitsuskomisjonile pöördumise, milles pakuti kodanikupalga suurusevariantideks 2020. aastal 343, 388 või 500 eurot kuus, kas kõigile võrdses suuruses, välistamata võimalust, et 343 või 388 makstaks alaealistele (mõlemad summad pärinevad uuringu "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" lõpparuandest) ning (kuni) 500 täiskasvanutele. Pöördumine avati portaalis CitizenOS allkirjastamiseks kõigile ühineda soovijatele[15].

Kirjanik Ats Miller pakkus kodanikupalga asemele nimetust "baaselatis"[16], kodanikupalga eestkõneleja Jaanus Nurmoja soovitab sõna "püsielatis".

Kodanikupalga Ümarlaud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kodanikupalga idee edendamisks ja sellekohaste debattide elavdamiseks ning idee toetajate kokkutoomiseks asutasid seitse avaliku elu tegelast ja aktivisti MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis. Juhatusse kuuluvad Helina Mändmets, Jaanus Nurmoja ja Eero Pihlas, teised asutajad on Martin Aidnik, Andres Jaadla, Joonas Laks ja Ats Miller. Ühingu asutamise kuupäev on 29. juuli 2021, registrisse kanti ühing 30. augustil 2021.

Kodanikupalga eksperimentide tulemused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kodanikupalga eksperimentide tulemused on kurvastavad!

Sam Altman initsiatiivil ja suuresti tema poolt annetatud summadega käivitati Ameerika Ühendriikides projekt, mille käigus valiti välja 3000 vaesuses elavat noort, kellele pakuti välja võimalus saada 3 aasta jooksul iga kuu 50 dollarit. Nendest 1000-le noorele maksti aga 1000 eurot kuus. Projekt oli tähelepanuväärne, kuna selles riigis pole sotsiaalkindlustussüsteemi ning ainus abi vaestele on toidukupongid, mida saab enam kui 12% elanikkonnast.

Selle projekti tulemuste analüüsimisel ilmnes, et maksete saajate elatustase ja toimetulek ei paranenud. Nad ei üritanudki sellel perioodil oma teadmisi parandada, tööd leida või iseseisvat ettevõtlust alustada. Selle asemele nende võlad kasvasid, tervislik seisund ja majanduslik toimetulek hoopiski halvenesid.[1]

Analoogsed tulemused andis ka aastatel 2017-2018 läbi viidud eksperiment Soomes.[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Guido Viik (08.06.2015). "Rahvastipendium kõigile – 1000 eurot kuus kätte". Eesti Ekspress.
  2. ↑ Tõnis Oja (01.07.2016). "Igaühele tuhat eurot kätte? Keskpank on vastu". Postimees.
  3. ↑ Stanislas Jourdan (25.03.2017). "Helicopter money and basic income: friends or foes?". Positive Money.
  4. ↑ Zwolinski, Matt; Fleischer, Miranda Perry (14. detsember 2023). "UBI vs. Negative Income Tax". Universal Basic Income. [ What Everyone Needs to Know] (inglise). Oxford: Oxford University Press. ISBN 9780197556221.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: kuupäev ja aasta (link)
  5. ↑ "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/788, 17. aprill 2019, Euroopa kodanikualgatuse kohta". Euroopa Liidu Teataja (EUR-LEX). 17. aprill 2019.
  6. ↑ "Hädaolukorra põhisissetulek Euroopa Liidule ja viivitamata!". wemove.eu.
  7. ↑ Ege Hirv (22.01.2003). "Kodanikupalk ühiskondliku leppe sisuks". Delfi.
  8. ↑ Mihkel Kunnus (02.03.2016). "Võtame kasutusele isikustatud kodanikuvaluuta". Äripäev.
  9. ↑ "Riigikogu sotsiaalkomisjoni 17.09.2019 istungi protokoll".
  10. ↑ "Sotsiaalkomisjon ei pea kodanikupalka lähiajal võimalikuks". Riigikogu sotsiaalkomisjoni pressiteade. 17. september 2019.
  11. ↑ Jaanus Nurmoja, Aleksander Laane, Marek Strandberg, Toomas Trapido, Kaarel Veskis, Martin Aidnik, Kaspar Kurve, Joonas Laks, Eero Pihlas (1. oktoober 2019). "Uuringualgatuse tagasilükkamise põhjendus on vastuolus nii algatuse sisu kui ka seadusega". Kodanikupalga Teataja, Riigkogu dokumendiregister.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. ↑ "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus". Riigi Teataja. § 152 indeks 14. Pöördumise tagasilükkamine.
  13. ↑ Karmo Tüür (12. aprill 2020). "Kodanikupalk". Karmo Tüüri blogi.
  14. ↑ "Üleskutse kodanikupalga viivitamatuks rakendamiseks pandeemia ajal". Kodanikupalga Teataja. 3. aprill 2020.
  15. ↑ Züleyxa Izmailova, Aleksander Laane, Joonas Laks, Helina Mändmets, Jaanus Nurmoja, Eero Pihlas, Veroonika Rahu, Sven Erik Reiter, Toomas Trapido (24. aprill 2020). "Kodanikupalga rakendamisest Eestis eriolukorra ajal". CitizenOS.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ Ats Miller (17. aprill 2020). "Ats Miller: pole olemas sellist asja nagu kodanikupalk". Uued Uudised.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kodanikupalk&oldid=6714915"