[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Karukell

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib taimeperekonnast. Karukellaks on nimetatud ka ojamõõla.

Karukell
Harilik karukell Pulsatilla vulgaris
Harilik karukell Pulsatilla vulgaris
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Karukell Pulsatilla

Karukell (Pulsatilla Mill.) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Perekonda kuulub umbes 33 liiki, mis kasvavad Põhja-Ameerikas ja Euraasias.

Karukell on sügava juurestiku ja püstise varrega mitmeaastane taim, mille kõrgus on 5–40 cm. Mitte üksnes vars ja lehed, vaid ka õielehed on karvased. Lehed on rootsuga ja koondunud kodarikku.

Karukellad õitsevad aprillis ja mais. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õite eredalt lillakaks värvunud osad ei ole kroonlehed, vaid kattelehed.

Paljud karukellad on oma peenelt väljajoonistunud lehtede, ükshaaval paiknevate suurte kellukakujuliste õite ja sulgjate seemnepeadega hinnatud ilutaimed.

Harilik karukell on Inglismaa Cambridgeshire'i ja Hertfordshire'i krahvkonna tunnuslill. Pulsatilla hirsutissima on USA Lõuna-Dakota osariigi tunnuslill. Palu-karukell on Kanada Manitoba provintsi tunnuslill. Kevad-karukell on Norra Opplandi maakonna tunnuslill.

Mürgisus ja kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Karukell on väga mürgine. Taim sisaldab kardiogeenseid mürke ja oksütoksiine, mis aeglustavad inimese südame tööd. Karukella söömine suuremas koguses võib tekitada kõhulahtisust, oksendamist, krampe, madalat vererõhku ja koomat. Eriti ohtlik on karukella söömine raseduse ja lapse rinnapiimaga toitmise perioodil, see võib põhjustada aborti ja enneaegset sünnitust.

Kuid karukellaekstrakte on kasutatud sigimisprobleemide, näiteks menstruatsioonieelse sündroomi ja munandimanusepõletiku raviks. Seda on tarvitatud ka rahustina ja köha vastu, samuti valuvaigistina. Ta stimuleerib maksa tööd. Aas-karukell sisaldab ka baktereid ja seeni tapvaid aineid.

Eestis esineb kaks looduskaitse all olevat liiki:

Teisi liike: