Jõutõstmine
Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest.
Tänapäeval kuuluvad jõutõstmise alla kolm ala: klassikaline jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamades surumine ja jõutõmme), varustusega jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamadses surumine ja jõutõmme) ning lamades surumine (üksikalana).[1]
Klassikaline jõutõstmine erineb tavalisest jõutõstmisest selle poolest, et võistlustel ei tohi kasutada spetsiaalset tugivarustust (surumissärki, küki- ning tõmbetrikood ja põlvesidemeid). Lubatud on vaid vöö, randmesidemed ja põlvesoojendused, mis ei anna tulemusele midagi juurde.[2]
Alad
[muuda | muuda lähteteksti]Kükk
[muuda | muuda lähteteksti]Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend. Pärast peakohtuniku märguannet "start" laskub sportlane kükki, mille sügavus peab olema vähemalt paralleelne põrandaga. Kükk vastab määrustele, kui sportlase reite esiküljed on madalamal kui põlve ülaosa. Pärast piisava kükisügavuse saavutamist annab kohtunik märguande kang pukkidele tagasi asetada.[3]
Lamades surumine
[muuda | muuda lähteteksti]Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kuni peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Kui kang on üles surutud ja sirgetele kätele fikseeritud, annab kohtunik käskluse kang tagasi pukkidele asetada.[3]
Jõutõmme
[muuda | muuda lähteteksti]Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt üles tõsta nii, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ning selg fikseeritud sirges asendis nii, et õlad on vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik märku tõstekang põrandale lasta.[3]
Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides määratakse kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Kehakaaluklasside meistritele lisaks selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister (inglise Champion of Champions). Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi, mille arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam. Ametlikult hoiab jõutõstmise rekordit (457,5 kg) Andy Bolton, mitteametlikult (500 kg) Louis Cyr.[3]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis edendab jõutõstmist kui spordilala Eesti Jõutõsteliit. Eestis peeti esimesed ametlikud jõutõstmise võistlused Tallinnas 1979. aastal Harjuoru võimlas. Alates 1979. aastast peetakse Eesti meistrivõistlusi kolmevõistluses ning alates 1994. aastast peetakse Eesti meistrivõistlusi lamades surumises.[1] Üks Eesti jõutõstmisele aluse panijaid Mati Õun on olnud aastatel 1980–1991 Eesti NSV Tõstespordiföderatsiooni jõutõstekomisjoni esimees[4].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Jõutõsteliidu koduleht
- Jõutõstmine. ejtl.fitness.ee