Ingrid Rüütel

Ingrid Rüütel
Ingrid Rüütel
	Ingrid Rüütel; (foto: Vabariigi Presidendi Kantselei arhiiv)
Sündinud	3. november 1935 (89-aastane); Tallinn
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool
Abikaasa	Arnold Rüütel
Lapsed	Maris (s 1958), Anneli (s 1965)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	folklorist
Töökohad	Eesti Kirjandusmuuseum; Eesti Keele Instituut
Doktoritöö	"Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis"
Doktoritöö juhendaja	Herbert Tampere
Tuntumad õpilased	Loend Taive Särg; Sille Kapper-Tiisler
Tunnustus	Valgetähe I klassi teenetemärk; Loend...

Ingrid Rüütel (sündinud 3. novembril 1935 Tallinnas) on eesti folklorist.

Ta oli president Arnold Rüütli abikaasa.

Elulugu

Ingrid Rüütli isa oli Neeme Ruus ja ema Linda Karin Ruus (sünd. Aruküll).

1959 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogina. Töötas TRÜ kirjastusgrupi juhatajana.
sügis 1959 Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur
1963–1967 täiendas end aspirantuuris rahvamuusika erialal.
1967–1977 jätkas tööd kirjandusmuuseumis, kus oli ka Kirjandusmuuseumi rahvamuusika sektori juhataja.
1978 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusika sektori juhataja. 1. jaanuarist 2000 kuulub sektor Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu ja kannab nimetust etnomusikoloogia osakond.
alates 2002 EKM etnomusikoloogia osakonna vanemteadur.
1970 filoloogiateaduste kandidaat^[1], hiljem kinnitati see doktorikraadina ("Eesti uuema rahvalaulu kujunemine").
1996 habiliteeritud doktor humanitaarteadustes ("Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis").

Teadustegevus

Foto: presidendi kantselei arhiiv (2005)

Ingrid Rüütel on kogunud ja uurinud soome-ugri rahvaste rahvalaule ja -muusikat, organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, koostanud ja toimetanud materjalide ja uurimuste kogumikke, korraldanud folkloorifestivale, osalenud kultuuripoliitikas, juhendanud diplomi-, magistri- ja doktoritöid. Ta on avaldanud paarsada uurimust, koostanud kogumikke ja heliplaate soome-ugri rahvaste muusikast.

Liidud, ühingud

Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige,
Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (International Council for Traditional Music) eesti rahvussektsiooni esimees,
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees
Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat
Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevala seltsi ja Soome-Ugri Seltsi välisliige
Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige
Eesti Heliloojate Liidu liige
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige
Hingeabi Assotsiatsiooni "Usaldus" nõukoja liige
Naiskodukaitse auliige
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auliige
Valge Roosi Fondi Nõukogu liige

Tunnustus

1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltika ’96“ kunstilise juhtimise eest)
1997 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk^[2]
1998 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
2001 – Pressisõber
2005 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (kauaaegne tulemuslik tegevus rahvamuusika populariseerija ja jäädvustajana ning Eesti folklooriliikumise vaimse juhina)
2005 – Läti Kolme Tähe ordeni komandöririst
2008 – Valgetähe I klassi teenetemärk^[2]
2012 – Rukkiräägu kultuuriauhind
2015 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia (pärimuskultuuri eestkõnelejale ja õpetlasele – eesti rahvakultuuri hoidmise ja arendamise eest)

Isiklikku

Ingrid Rüütel (neiupõlvenimi Ruus) oli 1958. aastast abielus Arnold Rüütliga. Neil on tütred Maris (sündinud 1958) ja Anneli (1965).

Viited

↑ Ingrid Rüütel filoloogiakandidaadiks. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 4, lk 256
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 490–491, artikli autor Loreida Raudsep
"Ingrid Rüütel". Bibliograafia. Koostanud ja toimetanud Gerli Eero ja Rita Hillermaa. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2005, 90 lk; ISBN 9949413044; kättesaadav ka võrguteavikuna
Ingrid Rüütel, "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" (sisaldab bibliograafiat). TEA Kirjastus, Tallinn 2010, 672 lk; ISBN 9789949240098

Välislingid

Piret Kooli. Ingrid, Rüütel ja pool sajandit armastust / Intervjuu ajakirjale Naised, 14. märts 2008
Ingrid Rüütel. Ingrid Rüütel: teenin Eestit kõige paremini oma tööga, Õhtuleht, 22. mai 2010
Taive Särg, "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt" (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus, PDF-fail) – Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 938–942

[1] Ingrid Rüütel filoloogiakandidaadiks. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 4, lk 256

[:0-2] 2,0 ^2,1 Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]