[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Eesti Punase Risti teenetemärk

Allikas: Vikipeedia
Eesti Punase Risti teenetemärk
Algne nimi Eesti Punase Risti mälestusmärk
Riik Eesti
Autasustamise alused Antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest
Statistika
Asutamise aeg 1920 (riiklik alates 1936)
Seotud autasud
Kõrgem autasu Kotkaristi teenetemärk

Eesti Punase Risti teenetemärk (kuni 1936. aastani Eesti Punase Risti mälestusmärk) on 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi asutatud teenetemärk, mis antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete tunnustamiseks humanitaaralal ja elu päästmise eest.

Riigivanema poolt 7. oktoobrist 1936 kehtestatud teenetemärkide seadusega muudeti Eesti Punase Risti mälestusmärk riiklikuks Eesti Punase Risti teenetemärgiks, mille struktuur ühtlustati teiste teenetemärkide omaga.

Kindralmajor Hans Leesment I järgu I astme mälestusmärgi lindiga

6. augustil 1920 kehtestas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Punase Risti mälestusmärgi, et autasustada Eesti Punase Risti Seltsi (EPR)) eriteenistusi omavaid isikuid. Märki haldas EPR juhatus, sellel oli üks klass ja see oli hõbemedal viisnurkse ploki kohale kinnitatud lindil. Esimesed autasud uue sümboolikaga toimusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kolmandal aastapäeval – 23. veebruaril 1921 anti tunnistus nr 1 välja riigivanema Konstantin Pätsi nimele.

23. märtsil 1925 otsustas Eesti valitsus muuta Eesti Punase Risti mälestusmärgi määrust, suurendades märgi klasside arvu kolmele: 1. aste – täht, 2. aste – rist, 3. aste – medal. Märgi uue sätte väljatöötamine viibis 1926. aastani.

1926. aastal saatis EPR juhatus valitsusele ettepaneku anda mälestusmärgile üldise tsiviilkorralduse staatus. Ettepanek võeti vastu ja samal aastal kiideti heaks mälestusmärgi uus põhimäärus, millega antakse sellele tsiviilkorralduse staatus. Märk jagati viide klassi:

  • I klass 1. järk (I / 1) – rist paremal õlal laiale paelale ja täht vasakul rinnal
  • I klass 2. järk (I / 2) – täht rinna vasakul küljel;
  • II klass 1. järk (II / 1) – rist lindil kaelas;
  • II klass 2. järk (II / 2) – rist rinnal vasakul küljel lindil;
  • III klass – medal lindil vasakul rinnal.

Endine 1921. aasta mälestusmärk võrdsustati reformitud autasu III astmega.

Esimesed mälestusmärgid uue põhikirja alusel tehti 25. novembril 1926. Kõigepealt anti need kõrgema astme varasema mälestusmärgi omanikele. Tunnistus nr 1 väljastati taas Konstantin Pätsi nimele, kes sai kohe kõrgeima autasu. Sellest ajast peale on Eesti Punase Risti mälestusmärk hakanud tegelikult toimima riikliku autasuna ühiskondlikult kasulike, kultuuriliste ja humanitaarsete teenete eest. Kokku anti aastatel 1926–1936 1733 kõigi klasside tunnusmärki: 1066 Eesti kodanikule, 665 välismaalasele ja 2 asutustele (Ameerika Punane Rist ja Tartu ülikool)

7. oktoobril 1936 arvati Eesti Punase Risti teenetemärk ametlikult riigipreemiate hulka Eesti Vabariigi riiklike autasude seadusega ja see sai tuntuks ordenina, võttes noorema koha Eesti ordenite hierarhias Kotkaristi teenetemärgi järel. Järjekord koosnes nüüd 5 klassi ristist ja 3 klassi medalist (kuld, hõbe ja pronks). Mälestusmärgi vanad klassid võrdsustati uutega ja kehtestati 1 uus risti aste ja 2 klassi medalit:

Eesti liitmine NSV Liiduga 1940. aastal lõpetas eesti ordenite olemasolu. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal taaselustati Eesti Punase Risti teenetemärk 5. mail 1994. aasta autasude seadusega, kunagise staatuse vääriliseks tunnistati Eesti inimestele osutatud teenused tervishoiu-, sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas ning inimelude päästmise eest.

Pärast restaureerimist koosneb orden 6 klassist: 5 klassi ristist ja 1 medalist. Algselt tehti pronksmedal, kuid 6. mail 1995. vahetati materjal hõbeda vastu.

1995. aastal tegi kunstnik Ene Walter uppunud parvlaeva Estonia reisijate päästeoperatsioonil osalenud inimeste premeerimisel ettepaneku lisada tellimusel lindile ümmargune hõbedane okaste ja loorberilehtede hõbedane pärg ning seejärel määrata selle pärjaga ordeni medal. elust. Kuid ettepanekut ei toetatud ja autasustamist käsitlevat sätet ei lisatud.

Esimesed taaselustatud teenetemärgid jagati välja 1997. aastal.

Teenetemärgiga autasustamine toimub üks kord aastas. Autasustamise dekreedid allkirjastab Eesti president veebruari alguses, märkide üleandmine toimub traditsiooniliselt Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul. Erandjuhtudel võib auhinna anda muul ajal. Võimalik on ka postuumselt autasustamine.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]