[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Bundeswehr

Allikas: Vikipeedia
Bundeswehr
Bundeswehri logo
Bundeswehri lipp
Asutatud 12. november 1955
Bundeswehri peainspektor Carsten Breuer
Territoriaalse väejuhatuse ülem André Bodemann
Eelarve maht 51,95 miljardit € (2024)[1]
71,75 miljardit € (2024) sh erivarade 2. osa[1]

Bundeswehr on Saksamaa Liitvabariigi relvajõud. See jaguneb harudena maaväeks, mereväeks, õhuväeks, Ühendatud toetusteenistuseks, Küber- ja informatsiooniruumiks, Ühendatud meditsiiniteenistuseks ja Bundeswehri haldusteenistuseks.

Bundeswehri asutamine

1950. aastal oli muutunud maailmapoliitilise olukorra tõttu ette näha, et ka Saksamaa Liitvabariik peaks omama kaitsevõimet. Selle tõttu said uueks alguseks üles otsitud endise Wehrmachti ohvitserid ülesande töötada välja uute Saksa relvajõudude moodustamise põhimõtted. Kõige raskem küsimus oli, kuidas siduda omavahel relvajõududes vältimatu hierarhiline kord, käsk, kuulekus ning liberaaldemokraatlik põhiseadus. Endistest Wehrmachti ohvitseridest komisjon koostas 1950. aasta oktoobris Eifelis Himmerode kloostris dokumendi „Sõjalise eksperdikomisjoni memorandum Saksa väekontingendi moodustamise kohta riikideüleste relvajõudude raames Lääne-Euroopa kaitseks“. Edaspidi Himmerode memorandumina tuntud dokumendi viiendas peatükis, mis käsitleb relvajõudude „sisestruktuuri“, käsitleti poliitilisi, eetilisi ja kasvatuslikke ülesanded. Selles rõhutati kohustusi nii omaenese isamaa kui ka Euroopa ees.[2] Bundeswehr asutati 12. novembril 1955. Bundeswehri arengut käsitletakse kahe perioodina: aastatel 1955–1990 (Külm sõda, mis lõppes Saksamaa ühinemisega) ja alates aastast 1990 kuni tänapäevani.

2000. aastal asutati ühendatud toetusteenistus.[3]

Muudatused alates 2022. aastast

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aastal moodustati Bundeswehri territoriaalne väejuhatus, mille ülesandeks sai ametiabi kriiside korral ja riigi territooriumi kaitse korraldamine.[4] 2023. aastal moodustati uus Luure ja mõju väejuhatus asukohaga Daunis ja Informatsioonitehnika teeninduse väejuhatus Rheinbachis.[5] 2024. aasta aprilli alguses teatas kaitseminiteerium järgmiste reformide kavatsustest: 1) territorialne väejuhatus (siseriiklik) ja operatsioonide väejuhatus (välisoperatsioonid) liidetakse üheks Bundeswehri operatsioonide väejuhatuseks (OpFüKdoBw); 2) Küber- ja informatsiooniruumist (CIR) saab maa-, lennu- ja mereväe kõrval eraldi väeliik; 3) toetus- ja meditsiiniteenistuse ühendamine.[6]

Organisatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Bundeswehri tegevust juhib ja kontrollib Saksamaa kaitseministeerium.

Juhtorganid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bundeswehri territoriaalne väejuhatus
  • Bundeswehri operatsioonide väejuhatus
  • Ühendatud toetusteenistuse väejuhatus
  • Küber- ja informatsiooniruumiteenistuse väejuhatus
Struktuuriüksus Saksa keeles
Maavägi Heer
Merevägi Marine
Õhuvägi Luftwaffe
Ühendatud toetusteenistus Streitkräftebasis
Ühendatud meditsiiniteenistus Zentraler Sanitätsdienst
Küber- ja informatsiooniruum Cyber- und Informationsraum

Õppeasutused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 "Verteidigungshaushalt 2024" (saksa). bmvg.de. 01.02.2024. Vaadatud 05.02.2024.
  2. Dirk Freudenberg. AUFTRAGSTAKTIK JA INNERE FÜHRUNG. – Sõjateadlane, 11 / 2019. Lk. 13–14.
  3. Philipp Lange. Neues NATO-Kommando in Deutschland Die Streitkräftebasis als Vorbild? - Arbeitspapier Sicherheitspolitik, Nr. 10/2018. Lk. 2/5.
  4. Warum sich die Bundeswehr neu aufstellt (vaadatud: 16.08.2023)
  5. Schlanke und straffe Strukturen für schnelle Operationen im Cyber- und Informationsraum (vaadatud: 06.08.2023)
  6. Zentrales Führungskommando, 4 TSK, Unterstützungsbereich: Pistorius verkündet „Bundeswehr der Zeitenwende“ (vaadatud: 05.05.2024)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]