Bundeswehr

Bundeswehr
	Bundeswehri logo
	Bundeswehri lipp
Asutatud	12. november 1955
Bundeswehri peainspektor	Carsten Breuer
Territoriaalse väejuhatuse ülem	André Bodemann
Eelarve maht	51,95 miljardit € (2024); 71,75 miljardit € (2024) sh erivarade 2. osa

Bundeswehr on Saksamaa Liitvabariigi relvajõud. See jaguneb harudena maaväeks, mereväeks, õhuväeks, Ühendatud toetusteenistuseks, Küber- ja informatsiooniruumiks, Ühendatud meditsiiniteenistuseks ja Bundeswehri haldusteenistuseks.

Ajaloost

1950. aastal oli muutunud maailmapoliitilise olukorra tõttu ette näha, et ka Saksamaa Liitvabariik peaks omama kaitsevõimet. Selle tõttu said uueks alguseks üles otsitud endise Wehrmachti ohvitserid ülesande töötada välja uute Saksa relvajõudude moodustamise põhimõtted. Kõige raskem küsimus oli, kuidas siduda omavahel relvajõududes vältimatu hierarhiline kord, käsk, kuulekus ning liberaaldemokraatlik põhiseadus. Endistest Wehrmachti ohvitseridest komisjon koostas 1950. aasta oktoobris Eifelis Himmerode kloostris dokumendi „Sõjalise eksperdikomisjoni memorandum Saksa väekontingendi moodustamise kohta riikideüleste relvajõudude raames Lääne-Euroopa kaitseks“. Edaspidi Himmerode memorandumina tuntud dokumendi viiendas peatükis, mis käsitleb relvajõudude „sisestruktuuri“, käsitleti poliitilisi, eetilisi ja kasvatuslikke ülesanded. Selles rõhutati kohustusi nii omaenese isamaa kui ka Euroopa ees.^[2] Bundeswehr asutati 12. novembril 1955. Bundeswehri arengut käsitletakse kahe perioodina: aastatel 1955–1990 (Külm sõda, mis lõppes Saksamaa ühinemisega) ja alates aastast 1990 kuni tänapäevani.

2000. aastal asutati ühendatud toetusteenistus.^[3]

Muudatused alates 2022. aastast

2022. aastal moodustati Bundeswehri territoriaalne väejuhatus, mille ülesandeks sai ametiabi kriiside korral ja riigi territooriumi kaitse korraldamine.^[4] 2023. aastal moodustati uus Luure ja mõju väejuhatus asukohaga Daunis ja Informatsioonitehnika teeninduse väejuhatus Rheinbachis.^[5] 2024. aasta aprilli alguses teatas kaitseminiteerium järgmiste reformide kavatsustest: 1) territorialne väejuhatus (siseriiklik) ja operatsioonide väejuhatus (välisoperatsioonid) liidetakse üheks Bundeswehri operatsioonide väejuhatuseks (OpFüKdoBw); 2) Küber- ja informatsiooniruumist (CIR) saab maa-, lennu- ja mereväe kõrval eraldi väeliik; 3) toetus- ja meditsiiniteenistuse ühendamine.^[6]

Organisatsioon

Bundeswehri tegevust juhib ja kontrollib Saksamaa kaitseministeerium.

Juhtorganid

Bundeswehri territoriaalne väejuhatus
Bundeswehri operatsioonide väejuhatus
Ühendatud toetusteenistuse väejuhatus
Küber- ja informatsiooniruumiteenistuse väejuhatus

Koosseis


Struktuuriüksus	Saksa keeles
Maavägi	Heer
Merevägi	Marine
Õhuvägi	Luftwaffe
Ühendatud toetusteenistus	Streitkräftebasis
Ühendatud meditsiiniteenistus	Zentraler Sanitätsdienst
Küber- ja informatsiooniruum	Cyber- und Informationsraum