Uus-Madalmaad

Uus-Madalmaad (hollandi keeles Nieuw-Nederland), harvem Uus-Belgia (ladina keeles Nova Belgica või Novum Belgium), oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõel (Põhjajõgi) ja Delaware'i jõe (Lõunajõgi) alamjooksul aastatel 1614–1667 ja 1673–1674 ning viimaks territoriaalse taotlusena Nova Scotia poolsaarel aastatel 1674–1678.

Uus-Madalmaad Nieuw-Nederland 1614–1667 1673–1674 1674–1678
Uus-Madalmaade lipp Uus-Madalmaade vapp
Valitsusvorm	koloonia
Pealinn	Uus-Amsterdam
Rahaühik	rijksdaalder leeuwendaalder
Järgnev New Yorgi provints New Jersey provints Pennsylvania provints Delaware'i koloonia Connecticuti koloonia Rhode Islandi koloonia

Etümoloogia

Uus-Madalmaad

Uus-Belgia

Kuna Hollandi Lääne-India kompaniis töötasid mitmed Saksa-Rooma riigist lahkunud belglased, enamasti flaami hugenotid, ning ei iseseisvunud Madalmaade ega ka Austria Madalmaade nimi ei olnud veel kinnistunud, siis nimetati paljudel tollastel kaartidel kolooniat Uus-Belgiaks. Uus-Amsterdami kuberner oli näiteks valloon Pierre Minuit, kelle kalvinistlik perekond kolis Vallooniast enne tema sündi Kleve hertsogkonda, et vältida hispaania katoliiklust.

Uus-Holland

 Pikemalt artiklis Uus-Holland

Keskused

Põhja-Ameerika poliitiline kaart 1664. aastal

Halduskeskus

Uus-Amsterdami 1626. aastal

 Pikemalt artiklis Uus-Amsterdam

Halduskeskuseks oli Mannahatta-nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud üsnagi liberaalne faktooria Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunud Hollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.

Asundused

Fort Oranije

• Nieuw-Haarlem
• Noortwijck
• Beverwijck
• Wiltwijck
• Vlissingen
• Middelburgh
• Heemstede
• Rustdorp
• Gravesende
• Breuckelen
• Nieuw-Amersfoort
• Midwout
• Nieuw-Utrecht
• Boswijck
• Swaanendael
• Nieuw-Amstel
• Altena

Kindlustused

Manhattani saare lõunatipul asunud Fort Amsterdam

• Fort Amsterdam
• Fort Nassau (põhjajõel)
• Fort Nassau (lõunajõel)
• Fort Oranje
• Fort Goede Hoop
• Fort Casimir
• Fort Altena
• Fort Wilhelmus
• Fort Beversreede
• Fort Nya Korsholm

Koloonia ajalugu

Asuala elanikud olid kohalikud põhjairokeesi ja idaalgonkini keeli kõnelevad põlisameeriklased, eurooplastest kolonisaatorid-kauplejad ning Aafrikast orjastatud sunnitöölised. Esimesed koloniseerijad olid peamiselt hugenotid, ligikaudu 30 prantsuskeelt kõnelevat perekonda ja lisaks põlatud ja hüljatud, kokku umbes 110 meest, naist ja last.

1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning nimetasid halduskeskuse ümber New Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult Uus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks Suriname istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta Breda rahuleping.

Seos uusaegse Tallinnaga

Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistaja Martin Hoffman, kes oli teadaolevalt teine Eestimaa päritolu inimene Ameerikas. Enne teda oli 1654. aastal edelas Uus-Rootsis jala maha pannud Johan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt pärit rootsiaegsest linnast Reval ehk tänapäevasest Tallinnast.

Koloonia kubernerid

• Cornelius Mey (1620–1625)
• Willem Verhulst (1625–1626)
• Pierre Minuit (1626–1633)
• Wouter van Twiller (1633–1638)
• Willem Kieft (1638–1647)
• Petrus Stuyvesant (1647–1664)
• Anthony Colve (1673–1674)
• Cornelis van Steenwijck (1676) (Akaadias)

Vaata ka

• Uus-Inglismaa
• Uus-Rootsi
• Martin Hoffman