[go: up one dir, main page]

Uus-Madalmaad (hollandi keeles Nieuw-Nederland), harvem Uus-Belgia (ladina keeles Nova Belgica või Novum Belgium), oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõel (Põhjajõgi) ja Delaware'i jõe (Lõunajõgi) alamjooksul aastatel 16141667 ja 16731674 ning viimaks territoriaalse taotlusena Nova Scotia poolsaarel aastatel 16741678.

Uus-Madalmaad
Nieuw-Nederland


1614–1667
1673–1674
1674–1678
Uus-Madalmaade lipp
Uus-Madalmaade vapp
Valitsusvorm koloonia
Pealinn Uus-Amsterdam
Rahaühik rijksdaalder
leeuwendaalder
Järgnev
New Yorgi provints
New Jersey provints
Pennsylvania provints
Delaware'i koloonia
Connecticuti koloonia
Rhode Islandi koloonia

Etümoloogia

muuda

Uus-Madalmaad

muuda

Uus-Belgia

muuda

Kuna Hollandi Lääne-India kompaniis töötasid mitmed Saksa-Rooma riigist lahkunud belglased, enamasti flaami hugenotid, ning ei iseseisvunud Madalmaade ega ka Austria Madalmaade nimi ei olnud veel kinnistunud, siis nimetati paljudel tollastel kaartidel kolooniat Uus-Belgiaks. Uus-Amsterdami kuberner oli näiteks valloon Pierre Minuit, kelle kalvinistlik perekond kolis Vallooniast enne tema sündi Kleve hertsogkonda, et vältida hispaania katoliiklust.

Uus-Holland

muuda
  Pikemalt artiklis Uus-Holland

Keskused

muuda
 
Põhja-Ameerika poliitiline kaart 1664. aastal

Halduskeskus

muuda
 
Uus-Amsterdami 1626. aastal
  Pikemalt artiklis Uus-Amsterdam

Halduskeskuseks oli Mannahatta-nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud üsnagi liberaalne faktooria Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunud Hollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.

Asundused

muuda
 
Fort Oranije

Kindlustused

muuda
 
Manhattani saare lõunatipul asunud Fort Amsterdam

Koloonia ajalugu

muuda

Asuala elanikud olid kohalikud põhjairokeesi ja idaalgonkini keeli kõnelevad põlisameeriklased, eurooplastest kolonisaatorid-kauplejad ning Aafrikast orjastatud sunnitöölised. Esimesed koloniseerijad olid peamiselt hugenotid, ligikaudu 30 prantsuskeelt kõnelevat perekonda ja lisaks põlatud ja hüljatud, kokku umbes 110 meest, naist ja last.

1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning nimetasid halduskeskuse ümber New Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult Uus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks Suriname istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta Breda rahuleping.

Seos uusaegse Tallinnaga

muuda

Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistaja Martin Hoffman, kes oli teadaolevalt teine Eestimaa päritolu inimene Ameerikas. Enne teda oli 1654. aastal edelas Uus-Rootsis jala maha pannud Johan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt pärit rootsiaegsest linnast Reval ehk tänapäevasest Tallinnast.[1]

Koloonia kubernerid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda