Uus-Amsterdam
Uus-Amsterdam (hollandi keeles Nieuw-Amsterdam, ladina keeles Novum Amsterodamum) oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi käsundusel Põhja-Ameerikasse rajatud koloonia Uus-Madalmaade halduskeskus aastatel 1624−1664, mida haldas Hollandi Lääne-India Kompanii. Faktooria asus tänapäevase New Yorgi eesmise kesklinna Downtown Manhattani lõunatipul.
Eurooplaste avastusretked
muudaPeaaegu sajand enne hollandlaste saabumist nimetas 1524. aastal itaalia maadeavastaja Giovanni da Verrazzano tulevase hollandlaste territooriumi prantsuse kuninga auks Nouvelle-Angoulême. Esimene teadaolev hollandlaste avastusretk piirkonda (tänapäevasesse New Yorgi lahte) leidis inglasest kapteni Henry Hudson'i juhtimisel laeval "Halve Maen" aset 1609. aastal. Hollandi teenistuses olev Hudson nimetas eestleitud ja poolenisti läbitud jõe Mauritiuse jõeks (Hudsoni jõgi), kuid jätkas otsinguid loodeväila leidmiseks. Hoolimata ebaedust meretee avastamisel viis ta karusnahkade kohta käivad uudised tagasi Hollandisse, kust saadeti järgnevatel aastatel välja nii kommerts- kui ka eralähetused.
Hollandi kolonisatsioon
muuda
1626. aastal ostis Hollandi Ida-India Kompanii teenistuses olnud Peter Minuit Manhattani saare (Lenni Lenape indiaanikeeles Mannahatta, mis tähendas paljude küngastega maad) kohalikelt põlisameeriklastelt kauba eest 60 kuldna väärtuses. Indiaanlased ise pidasid tehingut ajutiseks. Vaid aasta hiljem viidi sinna esimesed 11 orjastatud mustanahalist sunnitöölist tänapäeva Angola territooriumilt, kes pandi kindlustust (Fort Amsterdam) ehitama ja maad puhastama. Asustusest kujunes räpane paljude kõrtsidega ja vähese moraaliga faktooria, mis vahendas neli korda aastas peamiselt teisejärgulise kaubaväärtusega ondatra-, kopra-, saarma- ja naaritsanahku 3200 meremiili taha Hollandisse.
Hollandi valitsus
muuda
1647. aastal nimetati peajuhatajaks puujalaga Peter Stuyvesant, muuhulgas keelas ta ebaseaduslikud avalikud vägivallatsemised, seksuaalsuhted pärismaalastega, joomingud pühapäeviti ja kirikuteenistustelt puudumised. Ta lasi ehitada kanali, sadamasillad, koolid ja kaitsemüüri (vt Wall Street) ning põhjakaarde ulatuva Broadway maantee. 1653. aastaks oli Uus-Amsterdamist saanud hoogustunud orjakaubandusega, ligikaudu 300 ridaelamuga ning 3000 elanikuga väikelinn, mille tänavatel räägiti 18 keelt. Kuna valitses üldine tööjõupuudus, siis võeti usutunnistusest sõltumata sisse peaaegu igaüks, kes oli nõus töötama. Hollandlastest oli saamas vähemus. Aastal 1654 saabus Portugali taasinkvisitsiooni eest põgenevat 23 sefaradi juuti Brasiiliast, kes ebasoosingu tõttu kaua paikseks ei jäänud. 1654. aastal maabus sama aasta 15. aprillil Hendrick von Elswicki juhtimisel Rootsist Göteborgist tulnud laev Gyllene Haj, mille hollandlased arestisid. Elswick üritas edutult veenda koos temaga Uus-Amsterdami saabunuid kolima Uus-Rootsi.[1] 1657. aastal jõudis Uus-Amsterdami sadulavalmistaja Martin Hoffman rootsiaegsest Tallinnast, kes oli teadaolevalt teine Ameerika pinnale jõudnud eestimaalane.
Briti ekspansioon
muuda
1664. aastal sõitsid 4 täisrelvastuses sõjalaeva Uus-Amsterdami sadamasse. Briti väed vallutasid märkimisväärse vastupanuta asula, võtsid administreerimise üle, ja määrasid sellele suurema tähelepanuta uue nime – Uus-York (inglise New York). Hollandlastele, kes keeldusid Suurbritannia krooni tunnistamast, pakuti tasuta tagasisõidu võimalust emamaale Hollandi Vabariiki. Seda pakkumist keegi vastu ei võtnud. Hollandlased vallutasid siiski 1673. aastal 21 sõjalaevaga asula tagasi, nimetasid selle ümber Uus-Oranje-ks (hollandi Nieuw-Oranje), kuid loobusid sellest alatiseks juba 1674. aastal Westminsteri rahuga.
Erinevalt hollandlastest näitasid britid suhetes indiaanlastega üles kohutavat agressiivsust, neid ässitati üksteise vastu ning nende populatsioonid ümbruskonnas hävitati.
New York
muuda
Pikemalt artiklis New York
New Yorgi linnast kujunes hiljem modernse vabaturukapitalismi sõlmjaam, üks suurimaid ja rahvastatumaid linnu maailmas, mis on samas Atlandi ookeani üks peamisi sadamaid.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Pekka Erelt (2. august 2017). "President Roosevelti esivanem oli pärit Tallinnast". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2017.