[go: up one dir, main page]

100% found this document useful (1 vote)
401 views35 pages

AMALIBHO

The document discusses the significance of storytelling (amalibho) in culture, emphasizing its role in educating and entertaining people. It highlights various forms of stories, including folktales and their purposes, such as imparting morals and preserving traditions. Additionally, it addresses the changing perceptions of storytelling among modern youth and the importance of maintaining these cultural practices.

Uploaded by

andilechiketa
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
100% found this document useful (1 vote)
401 views35 pages

AMALIBHO

The document discusses the significance of storytelling (amalibho) in culture, emphasizing its role in educating and entertaining people. It highlights various forms of stories, including folktales and their purposes, such as imparting morals and preserving traditions. Additionally, it addresses the changing perceptions of storytelling among modern youth and the importance of maintaining these cultural practices.

Uploaded by

andilechiketa
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
You are on page 1/ 35

280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

IBIZO :MSIMANGA KHONZANI

ISIFUNDO :IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

ISIHLOKO : AMALIBHO

AMANOTHI UMFUNDI

UKUQAKATHEKA KWAMALIBHO

 Amalibho ayakholisisa njalo nayaphumuza ingqondo

 Abanye babasuke bacabange ukuthi amalibho ngawabo gogo labazukulu kuphela

njalo ayenziwa nxa bantu beswele umsebenzi kanti hatshi akunjalo iloba ngibani

engadlala amalibho

 Inqgondo engaphimuliyo ivele nje ithelela ukucobeka komzimba icine ugula

ngakho kuqakathekile ukuthi phumuze ingqondo yakho liphicana

 Amalibho ayalola imicabango yabantu njalo ayakhuthaza ukuthi baqcabange

masinya

 Lokhu kuyibuciko obuhle kuzulu ukuze aphange azikhi[he ekuhluphekni nxa

esehlelwe ludubo

 Amalibho ayafundisa umphakthi ngezinto ezimhanqileyo kanye

lokusetshenziswa kwawo

 Ayalola njalo ukusetshenziswa kolimi okukhangelelweyo ngoba nanku phela

abunjwa ngezifenqo zenkulumo ethile

 Ngakho abantu bahle bafunde ukugabaza ngolimi

 Alola ubudlelwano obuhle phakathi kukazulu ukuze akwazi ukuthi kumele

asebenzelane ndawonye kubanjenwe njalo kulokuhlaisana kuhle

 Ngenxa yalezi zinto amalibho aqakathekile esizweni sethu samandebele


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Amalibho

1. Ngikulibha ngentombi yami ezala umntwana ongabamnekiyo

2. Ngikulibha ngabafana bami abahlala bevik bevikana

3. Ngkulibha ngomfazi wami ohlezi enatha njalonjalo, umfazi lo uthndwa ngabantu

nxa sebedubekile kakhulu

4. Ngikulibha ngesalukazi samiesivusa osowabo emangcwabeni

5. Umhlaba kababa uhlezi ichinca amanzi kodwa isimanga yikuthii akukaza kune

izulu. Angaqhwaya kancane loba ukuliphi iganga amanzi ayaphuma unathe uzwe

ukholwe

6. Ngosowabo kalaptop olobuciko obukhulu obubusa umhlaba wonke

7. Ngendlu yami ethi unga qoqoda kuyo uvulelwa ngabangakwaziyyo kodwa

abakwaziyo bezihlalele phansi

8. Ngentombi yami ehlala ikhangele njalo uthi ungayixoxisa yiloba yisphi isikhathi

iyakuphendula

9. Ngexhegu lami elisebanza limi ndawonye kodwa indima ylo ihamba ukwedlula

labo abasebenza betsheda

10. Ngesiwiji sami esihlala siminyuzwa kodwa asipheli

11. Amanzi la ahlala egobhoza kuleyi ndawo kodwa izulu alikaze line

12. Ngentombi yami eziqajayo ethi nxa ijaha layo lingekho kayiqali ukukhuluma

lomunye umuntu, lize livale lamehlo lisenyanya ukubona amehlo abantu nje

wodwa ijaha lize libuye

13. Ngesalukazi sami esihlezi sisola njalonje kodwa kasiqali ukukusiza loba sibona

usengozini

14. Ngomfna wami ohlanza ngekhanda


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

15. Ngomfundisi wami ohlala egqoke isudeu emnyama lethayi ebomvu

16. Ngomabhalani wemahofini

17. Ngesalikazi sami esafa sigiqika

18. Ngomesisi wami ohlala elunguzile ebhalwini

19. Ngomfana wami ogijima ngekhanda ethareni

20. Ngomfana oreyitsha nyovane aze ayehlohla egedini

21. Ngendizamtshina yami engithatha angise ezweni elikhatshana

22. Ngomfazi wami omnandi kodwa kanbulali

23. Ngesalukazi sami esiduduza abantu nxa beflwe siphinde sijabule lobanxa

kukuhle

24. Ngomfan wami olochuku nxa esiza kodwa uthnda ngabantu njal

25. Ngetshongololo lwami olutshitsha okwedlula zonke egangeni

26. Ngexhegu lami elihlanza ukufa

27. Ngomfana wami olenkani yotshongololo othi nxa engaxotshwa endlini uphinda

abuye njalo

28. Ngomfana wami osebenza ngokuncengwa kumele umfunze asuthe ukuze

akusebenzele

29. Ngomfana wami othunywa endaweni ekhatshana lezingaziwayo kodwa afikise

umbiko ngesikhathi aphinde awuphendule nxa kufanele

30. Ngexhegu lami elazalwa ligijima kodwa kalikazeliphumule

31. Ngentombi yami egeza igcobe izivalele endlini kodwa kusiyatshona ilanga

isiphumile endlini iyabe isinqunu

32. Ngabafana bami ababili abagijima bengaphumuli kuthi lapho abaphumula khona

konakala izinto ezinengi

33. Ngendlu yami engela khona


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

34. Ngomfana wami obhejela ukutshona ecimezile emini ahambe aphumputha

kodwa ebusuku avule amehlo

35. Ngenyamazana yami ehlala ivalelwe ethi ngafihla ayiphindi ibuye loba sekutheni

36. Ngensizwa yami eyahamba emelika igqoke isudu yaphenduka isinqunu

37. Ngomfana wami othi engahlangana loyisemkhulu acele ukwethelwa insimu

kodwa nguye ocina esenza inxoxo ibende

38. Ngomfana wami ongithanda angithathe ayengitshiya ezweni alikude

39. Ngenkabi yami ebomv ehlala esibayeni esigcwele udaka

40. Ngobuhlalu bami obuhlala buqgizwe ngumbalisi lomfundisi

41. Ngmfana wami okhula esiya phansi

42. Ngomfana wami ophila ngaobomve kuphela

43. Ngenkukhu yami ephila ngobomvu kuphela

44. `ngesibhedlela sami esigcina abantu abagula ngaphakathi kuphela

45. Ngamanzi ami ahlala esigxingini esincane okugezisa ikhwapha

46. Ngamasyintist abalobuciko obukhulu kodwa ababuvezi egcekeni

47. Ngomambule wami obamba inhlanzi ezingadleiyo zodwa

Ingcazelo ezikhangelelweyo

1. Yisibuko

2. Ngamehlo

3. Yitshemba

4. Yitshaja

5. Yikhomputer

6. Ngumuntu

7. Facebook
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

8. Yinkombasikhathi

9. Yistofu

10. Ngamazinyo

11. Ngamthe

12. Yisikhuni

13. Yisibuko

14. Yipheni

15. Libhayibhili

16. Ngudwayi

17. Ngumthanyelo

18. Lokhuvula

19. Yisitiki sometshisi

20. Yinkunbablongwe

21. Liphupho

22. Litshukela

23. Yingoma kumba umchulo

24. Lizalu

25. Yisitimela

26. Ngumbhobho

27. Zinwele

28. Yi dvd

29. Yifacebook

30. Yinkombasikhathi

31. Ngmumbu

32. Ligazi lomphhumulo


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

33. Ngimhlaba

34. Liglobhu

35. Ligazi

36. Yi ice creem

37. Yitiye lesinkwa

38. Ngamehlo

39. Liphupho

40. Lulimi

41. Yithayi

42. Likhandlela

43. Yimoskito

44. Yinhlabathi

45. Yitshetshi

46. Yiphefumu

47. Ngumthakathi

48. Yimoskito net


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

AMANOTHI UMFUNDI

Inganekwane

 Lezi zindaba ezadabuka lomuntu, ziyisibuko zisitshela zisithingise lokhu

kwenzakalayo empilweni yabantu

 Zindatshana zomdabuko ezazingalotshwanga phansi zixoxwa

ngomlomo zitshiyelwana ngezizukulwane kusiya kwesinye

ZETHIWA NINI INGANEKWANE

- Zazisethiwa ngesikhathio sobusika ntambama ngemva kokudla

- Zazingethiwa loba yinini

- Zazivame ukwethiwa kakhulu ngogogo

- Ehlobo inganekwane zazizila ngoba kuthwa ziletha indlala

- Okunye kwakungenxa yokuthi abantu bantu bayabe bediniwe bevela

emasimini

- Kwakuthwa nxa umuntu engetha inganekwane emini uyamila impondo

- Ukwethiwa kwenganekwane akumelanga kuphazamise imisebenzi

yangekhaya yikho zethiwa ntambama imisebenzi yangekhaya isiphelile

- Nxa umethi engafuni ukumila impondo esetha inganekwane emini usuka

afake izigojwana ekhanda kumbe ahlome izigodo emhlabathini akhulume

athi, “mpondo ungamili lapha”

- Kuzinganekwane sifunda izinkolo zabantu abathile


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Inhloso yenganekwane

 Zethula isifundo esiyinloso esiwakathekileyo ekukhuluseni abanteana

labadala

 Isifundoi sande ukuba yisaga

 Sifunda limi

 Ukwazisa imikhuba lamasikoesizwi

 Ukwehlukanisa imisebenzi \

 Inengi lazo liyizixwayiso

 Zichaza imvelo mlembangela yolutho

Yindaba zingasaqakathekanga khathesi

- Ingane zalamuhla zizenza ezihlakaniphileyo zithi inganekwane akusizo

ndaba zeqiniso

- Abanye ngabahlala ezikolo emabhodini

- Ulwazi lwenganekwane luyasilela kubogogo bakulezinsuku

- Sewzikhona ezinye indlela zokuzilibazisa

- Ablamuhla sebebona njengokungathuki ukwethiwa kwenganekwane

- Abantu abasaluboni uncedo lwenganekwane ngenxa yethekinoloji esikhona

Imihlobo yenganekwane

 Imizekeliso

 Insimansumane

 Insimu

 Ezemvelo

Imizekeliso

 Lezi zindaba ezithi nxa zixoxwa umuntu ebe esethula isfundo esithile
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Isibonelo

Esikhundleni sokuthi kuthiwe ubukhwele abulunganga njalo bulomvuzo

omubi kusasa kumane kwethiwe ingankane kabuhlaluse bankosi

Insumansumane

 Le yindaba ethi ixoxwa kuwe uzuzwele ukuthi mgceke ukuthi into

enjalo ayizange yenzeke kumbe ayisoze yenzeke

 Into yakhona iyabe inzima ukthi umuntu wakhona ayoikholwe

 Ayandanga ukuba lesifundo esithile

 Insumansumane ngeyokuchitha isizungu nje lokutshengisa

amandla lobuqili bezinyamazana

 Isibonelo

 Ekangcethe inkosi yenyoni lesikhova

Ezemvelo

 Lezo ngezokudabuka kwezi nto

 Ziyazam ukuchaza ukuthi izinto ezithile zidabuka njani

 Ziyachaza ukuba kuze kube lento nje engachazkiyo ubukhona bayo

basukela ngaphi

 Isibonelo

 Eyembila yokuswela umsila

Ukwehlukaniswa kwenganekwane

 Ezimayelana labantu

 Eziphathelane lenyamazana

 Ezixubeneyo
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Zonke lezi zikhuluma ngezinto ezigoqela

 impilo yomuntu yonke

 umona

 ubuvila

 ubuqili

 umhawu

 umusa

 ubuthakathi lokunye okunengi

NB isikhathi somnyaka esifanele insimu ngesebusika lapho kungasela msebenzi

eminengi ikakhulu ephathelane lamasimu


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

AMANOTHI UMFUNDI

UKWETHIWA KWENGANEKWANE

- Umethi ongugogo kumbe umama kumele atshengise ubugabazi kumbe

ubungcwethi obuthile

- Kumele atshengise ubuciko lobu ngoba labo abalaleleyo bangalahlekelwa

luthando lokulalela

- Nxa bengalahlekelwa luthando balakho ukulala inganekwane ingakapheli

- Ubuciko ngobukamethi ngokwakhe ( personal qualities like gestures, voice,

creativity, imagination, create use of the language and a person should be

dramatic as well)

- Umethi lapho ubuciko bungamnceda ekuthumbeni abalaleli

- Kungaba yikusebenzisa umzimba atshengise ubuso kumbe ezinye nje izitho

zomzimba

- Ngokuserbenzisa izitho umethi ulakho ukwenza abazukulu bangalali

- Usongqondo uNdlukula uthi ubungcitshi babnogogo buyadlulana njengeminwe

- Ugogo oligabazi uyagabaza ngomlomo, ngezandla langamehlo kulapho

okulobunandi khona

- Kwakuthi lapho ogogo n bengekho babesethelwa ngumama kumbe besethelana

bona ngokwabo

- Ubunandi busebugabazini bokwetha

IZINGOMA ZEZINGANEKWANE

- Izingoma zimqoka ekufezeni ubunandi benganekwane

- Ziyanceda labo abalalelayo najlo balakho ukuhlabela bencedisa umethi


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

- Ngokwenza lokhu kukhwezela umfutho wenganekwane njalo ibamnandi

- Kwenza labo abalaleleyo bakholise sebephakathi kwendaba

- Zenqabela ukuphindaphinda kwento efanayo ngumethi

- Zikhumbuza izehlakalo ebesezedlule

- Zipha imikhondo yezinto ebezifihlakele

- Ziyaqinisa indikimba eqakathekileyo lemizwa yabalingiswa abathile

- Kubalingiswa ingoma zisethulela okunengi ngabo

- Ingoma zisetshenziswa ikakhulu lapho okulodwetshu olunengi khona

- Zinceda ukwethula imizwa okudingeka siyibone thina

- Imisebenzi kumbe ukwenza kwabalingiswa ngezingoma kulanxa kuvezwe

ngamazwi

- Ingoma lezo ziyahlokoza imiuzwa ethize kulaba abalaleleyo

- Inyamazana ehlakaniphileyo ilakho ukujabulela ukuba lenhloso embi kwayo

ngokuhlabela ingoma ethile

- The function of songs and chants in performance and customer is to precipitate

crisis that is because to happen soon and to reveal extreme emotions they are

introduced at key moments and in the performance together with sayings

UKUMISWA KWENGANEKWANE

- Zonke inganekwane ziba lamazwi okuvula


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

- Isibonelo “kuthiwa kwkukhona, kuthiwa amatshe esancwebeka”

- Ukuthi ‘kuthiwa kukhomba ukuthi oyiqalayo kazi owayiqalayo okutsho ukuthi

wezwa

- Amazwi okuvuma angaphelekezelwa ngawokuvuma

- Isibonelo ‘efunde, kolobedza, sizwangawe

IMFUNDISO YENGANEKWANE

- Umuntu ukhula asuke kulelibanga angene kwelinye eliphezulu

- Uphuma ebuntwaneni aye ebujaheni loba ebuntombini

- Kwelinye lelinye ibanga kunengi n akufundayo lokufundiswayo

- Izinganekwane lazo zilayo imfundiso eqakathekileyo

- Ziyasipha umthapho wolwazi lenhlakanipho yesizwe kusukela endulo njalo

ziyilifa likazulu wonke

- Ukufundisa ulimi olucacileyo

- Ukuifundisa ukunanzelela izinto zonke esizibonayo lesizizwayo

- Ukufundisa ukulalela lokuzithoba lokuzithiba

- Ukufundisa ukunakekela lokuzwela abanye abantu ikakhulu labo abadinga

uncedo lwethu

- Ukufundisa amasiko lesimilo lobuntu

- Ukuifundisa ukwakha indaba ekholekayo

- Ukufundisa ukwazi ukuthi umhlaba lokukholwa kumele kuhlonitshwe kuphathwe

ngolwazi olujulileyo lango nanzelelo olukhulu

- Ukufundisa ukuthi konke okomhlaba kuyaguquka

- Ukufundisa ukukhwabitha indawo ezikude


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

- Ukufundisa ngempilo lemvunulo yenhlalo yekudeni ukuze sizwisise eyalamuhla

leyakusasa

- Ukufundisa ukubona lokuzwisisa izinto esingazibona ngamehlo

- Ukufundisa ukwenza okulungileyo ukuthi kulomvuzo omuhle kanti

nukuphambana lomthetho kulomkhokha njalo kuletha ukungathembeki

lokujeziswa

- Ukufundisa ukuvula ingqondo ukuze umuntu ahlale enanzelela akwazi

ukuzinuka amakhwapha ngesikhatrhi sonke

- Ukufundisa ukuzicabangela ezakho indatshana ezizakholiswa ngabanye nxa

besizwa loba befunda

- Ukufundisa ukuzwisisa esingakwejwayelanga okufana lezinto ezenziwa

emidlalweni yamabhayisikopo leya ma T.V. edlalwa ngopopayi abenza izimanga

ezingazange zibonwe ngokhokho lokunye okunengi okufana lemifanekiso

ehlekisayo kanti yona ifihle okukhulu


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

AMANOTHI UMFUNDI

Kuyini izaga

 Izaga ngamazwi ahlakaniphileyo asebenza ukulaya, kucebisa, ukufundisa

abantwana abasakhulayo

 Ziyindlela yokukhuluma kunoniswa ulimi

 Yimtswana elamazwi ahlakaniphileyo

 Ziyimitsho efinqa inkulumo ende

 Ziyimitsho elengcazelo efihlakeleyo, azibhadlazi

 Yindlela yokukhluma adala umfanekiso wenqondo ukwenzela ukuthi inkulumo

izwakale ilesisindo

 Yimitsho epheleleyo

Umdabuko wezaga

Zadabuka ezintweni kumbe ezehlakalweni ezinengi

Isibonelo

 Ameva ayabangulana – kwananzelelwa ukuthi umuntu engahlatsthwa ngameva

uyakha amanye awasebenzise ukubangula

 Udiwo lufuze imbiza – kwananzelelwa ukuthi umsebenzi owenziwa ludiwo

uyafana lalowo owenziwa yimbiza

 Intandane enhle ngmakhothwa ngunina –kwananzelelwa ukuthi umama nguye

ophatha kuhle abantwana


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 Ngamathel lolimi –kwananzelelwa ukuthi amathe lolimi akwehlukani

Umsebenzi wezaga

 Ziyeluleka

 Ziyalaya

 Ziyalimukisa

 ziyakhulisa

 ziyaqinisa

 ziyaxwayisa

 Zifinqa inkulumo ende

Ukwehlukana kwezaga

Ezombuso political life

Izaga ziveza ukuthi amandebele aybuswa zinkosi, kulezimpi kubonga imibuso

Iizibonelo

 Inkosi yinkosi ngabantu

 Umbeki wenkosi kabusi layo

 Akulanga laphuma elinye lingakatshoni

 Ubukhosi nngamazolo

 Akunkunzi zimbili zabhonga sibaya sinye


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Ezokholo- religious life

Izaga ziyaveza njalo ukuthi ukhona uMvelingqaki ophezu kwakho konke njalo abangeke

bamfinyelela ngaphandle kokuba babikel okhokho babo abangamadlozi. Kuyavela njalo

ukuthi babekholwa emandlni ezinyanga ekwelapheni

Izibonelo

 Akukho dlozi eladela kwabo laya emzini

 Idlozi liyaphakelwa

 inyanga ayizelaphi

indlela yokuphilisa economic life

 izaga ziyaveza indlela amandebele ayeziphilisa ngayo

ukulima

 ikhuba lomunye alilandima

 inala kayihambi kuhamba indlala

 ikhaba kalibukwa ibele lendlela kalivuthwa

 uthango ludla amakhomane

ukusela izithelo

 umqokolo wendwangu uvuthelwa emlonyeni

 ikhiwane elibomve libolile

 sizaboana okuzawela khona induku loxakuxaku


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

ukuzingala

 ithendele elihle ngelikhala ligijima

 umswane wedube ngosesiswini

 inyathi ibuzwa kwabaphambili

 baduha lezinja baduhle lenyamazana

Ukugola izibungwana lezinanakazana

 inyoni itshayelwa abadala

 inhlanzi itshelwe ngamanzi

 inhlwa ayibanjwa ngekhanda

Zadabuka kuphi izaga?

amandebele ayesenanzelele izinto ezinengi ezenzakalayo empilweni zabo

babekhangela izinto eziseduze labo babezifanisa lempilo kumbe lezinto zabantu

ezidabuka enyamazaneni

 ayikhabi izibaya zonke

insengwakakzi yiyo ekhabayo njalo ikhaba lo oyisengayo, ikutshiwo yisaga

kunbili

ungaphunyukwa entweni embi oyenzayo ungacabangi ukuthi uzphunyuka

kweyesibili

intombi ingawal wonke amajaha kodwa izawela ngelinye ilanga eliyinkonjwa


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 inyathi ibuzwa kwabaphambili

 kudala inyathi zazizingelwa, inyathi ingabanjwa iphunyuke yayisiba yingozi nxa

isilandwa ngomzila. Abazingeli babehamba bebuza kulabo abaphambili ukuthi

umkhndoungabonakali ukuze bangazitheliphezu kwayo

sisetshenziswa nxa kuselulekwa abatsha ukuthi babuze abadala ngoba yibo

abaziyo

ezivela kumvelo-ezintweni ezimilayo

 umthwentwe uhlaba usamila

lesi sisetshenziswa kakhulu nxa kukhulunywa kuhle ngomntwana ebukwa

ebatshazwa

umthwentwe butshani obude ezindaweni zamaxaphozi banabela ngaphansi

komhlabathi buthutshise kuphela isungulwa ezihlabayo

ezivela ebantwini-emendweni

 zala bantu ziyebantwini

 akula ntombi yagan inyamzana

 induku enhle iganyulwa ezizweni

 awuthunyelwa gundwane

 akula muzi ongathunqi ntuthu

 umcaba owasala emasimini

 umfazi kalankosi
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

ekwakheni imizi

 induku ayakhi muzi

 umkhwenyana ingxoza

 indoda libhatshu lomziki


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

AMANOTHI UMFUNDI

1. Abake babonana bayaphinda baobanane

Ekuvalelisen abanti babebkhmbuzana isifiso sokuphinda babonane bahlalisane

njengakuqala ukuze lokho ababekukholisa bakwenze baze behlukaniswe yikufa

2. Abapheki abaningi bona ububende

Kutshiwo nxa kuhlafunwa indaba ,nxa abantu bengakhuluma kanye kanye ayize

yaphetha kuhle. Ukusetshnziswa kwento ephumelelayo kufuna umuntu

ongumkhokheli abe munye ngoba lowo ongathi ngiyazi lalowo ath ngiyazi

kuyonakala

3. Akulahlwa mbeleko ngokufelwa

Nxa kududzwana umuntu angabokuthi angehlulwa yilutho abasesephula

ithemba kufanele aqhubekele phambili ithuba lakhe lokunqoba lize lifike

4. Akula ndlela engayi ekhaya

Manengi amcebo okwenza ulutho

5. Akulanyawo olungakhubekiyo

Wonke umuntu angehlelwa yizehlakalo ezilukhuni empilweni

6. Akula sikhwehle esaphandela esinye

Akulamuntu ongatshisekela omunye umutnu loba indoda eyasebenzela ukugcina

imuli yenye indoda yona isaphila

7. Akulankunzi ezimbili ezahlala sibaya sinye

Kutshiwo amakhosi ukuthi awabusani ngoba kungabe kusaba lokuthula kusuka

kufane lenkunzi esibayeni sinye

8. Akunyoni eyandiza yangahlali phansi

Lanza usenzani, noma usiya ngaphi uzafika kuphela emephethelweni


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

9. Kusensuku zatshwala

Kushiwo ukuthi ulutho oluthile olungabe lulindelwe lungabe seluseduze

10. Akuphangwa mdaka izulu lingakani

Into kumele uyibambe ngesineke ungayibambi isikhathi sakhona singakafiki

11. Akusokalingela sici

Into yonke ilamacele amabili elinye elihle elinyeelibi. Umuntu angaze abamuhle

kanganani kukhona lapho asoleka khona

12. Amajodo awela abangela mbiza

Kuvamile ukuthi umuntu olethuba lenhlanhla angalisebenzisi kuthi labo abafisa

lawo mathuba bangawatholi

13. Amanzi kawadinwa yikugeleleza

Isenzo esiyimvelo kulukhuni ukuthi siqedwe ngumuntu

14. Amehlo kawancitshwa

Kulukhuni ukususa ilihlo kulukho elifuna ukukubona

15. Ayihlatshwa mvusi

Ngezikhathi ezinengi kuvamile ukuthiusungule ulutho uthi uluqedile kanti

abanye bayawabona amaphutha

16. Batshayana emuva batshayane phambili

Kutshiwo abantu abandima mbili

Umutnu onjalo uthi nekutshele ulutho asuke ayetshela omunye okunye

okuphikisana lalokho akukuhulume kuqala

17. Bazingela ngezinja baduhe lenyamazana

Kutshiwo umuntu osuka avumelane labantu ulutho akwaziyo ukuthi kasoze

alwenze

18. Esuthiyo kayikhonkothi


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Kuvamile ukuthi umuntu olambileyo akhuthalele ukuvalelisa esenzela ukuthi

akhumbuze labo ebethekeleleyo ukuthi lokhu bengampanga ukudla kukanti lo

osuthiyo kulula ukuthi avalelise


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

IZAGA LEZITSHO

Isingeniso

 Umfundi kumele ahlolisise izaga ngendlela ezadala ukuba azwisise ubungcitshi

bamaNdebele.

 Isaga sizachazwa, kubalulwe isimo saso, kubuye kubalulwe imbali yaso lendlela

esadabuka ngayo.

 Kusetshenziswa izaga kuzavezwa imbali, inhlalo, inkolo, inotho lokunye okunengi

ngesizwe samaNdebele.

Ziyini Izaga?

 Izaga ngamazwi ahlakaniphileyo ansuku zonke. Inkulumo le iqukethe iqiniso elivela

kulokhu abantu abakubona kusenzakala empilweni.

 Lokhu kuveza ukuba amaNdebele ngabantu abananzelela kakhulu lokho

okubagombolozeleyo. Zonke izehlakalo zifaniswa lempilo yomuntu ngandlela thize.

 Esikhathini esinengi, izaga ziyalaya, zicebise abantu ukuze bahlakaniphe kumbe

balimuke ingozi engabavelela. Izaga ziveza inkalipho ngoba ingcazelo yazo

ifihlakele. Isaga kasibhadlazi, inkulumo yaso yembeswe yikusebenzisa kwaso

impawu ezithile.

 Izaga zigoqela imikhuba, amasiko, imbali, imisebenzi lamazilo okutholakala esizweni

samaNdebele.

 Umuntu uba lolwazi ngokudla lobudlelwano phakathi kwamaNdebele.

UMEHLUKO PHAKATHI KWEZAGA LEZITSHO

Umehluko ukhona kodwa, esikunanzelelayo yikuba konke kungamazwi ahalakaniphileyo

enza inkulumo igcizeleleke njalo ulimi luhlabuse.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 Isaga siyazimela sodwa sibe ngumutsho ogcweleyo enkulumeni njalo umqondo waso

uvele sobala. Kasidingi kujotshelelwa ukuze umutsho uphelele. Isitsho sona asibi

ngumutsho opheleleyo sisodwa.

 Isimo sesaga asiguquki emutshweni, sala siyilokhu esabunjwa siyikho. Isimo sesistho

silakho ukuguquka emutshweni kuhambelana lenkathi kumbe ubunye loba ubunengi.

 Isaga siyacebisa, silaye sibuye silimukise okuthile kanti-ke isitsho sicacisa inkulmo

siyigcizelela. Asilani lokulaya.

 Isaga silakho ukusebenzisa isakhi sokulandula kodwa isitsho asilakho ukukwenza

lokhu.

ISIMO SEZAGA

Lapho umfundi ehlolisisa isimo uyakunanzelela ukuba siveza ukuba abasunguli bazo

balobuchopho obubukhali.

 Singaba ngumtshwana omfitshane opheleleyo lengcazelo efihlakeleyo. Isaga

singaba ligama elilodwa kumbe amabili kodwa sibe siphelele.

Izibonelo:

Ngumnyankomo

Ubhanditsha inyoka (Izaga lezitsho zalamuhla)

 Isaga singaba ngumutsho ophelelelyo (S.V.O) ngoba silenhloko yomutsho,

isilandiso sibuye sibe lomenziwa.

Izibonelo:

Igwababa liphethe umgodo

Amapatapata awela abangela mazwane. (Ezalamuhla)


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 Inengi lezaga lisebenzisa isingathekiso ukuchaza impilo zabantu. Lapha impilo

yomuntu loba izehlakalo ahlangana lazo zichazwe ngendlela eqathanisa izinto lezi

lempilo yomuntu.

Izibonelo:

Ukhozi olubambayo ngoluzulayo

Umangoye uselala esitofini. (Ezalamuhla)

 Kukhona izaga ezisebenzisa isifaniso lapho ezifanisa ulutho lolunye kumbe isenzo

lesinye. Lokhu kwenza izinto eziqathaniswayo zihle zihambelane umuntu abone

ubudlelwano bazo.

Isibonelo:

Ufela ngaphakathi okwebutho likaTshaka.

Ufela ngaphakathi njengentambo yekhandlela.

 Ezinye izaga zingeqa onkamisa njengasenkondlweni. Lokhu kusuka kuphe isaga

ubungoma obuthile okwenza zikwabitheke.

Isibonelo

Inkal’ ifuz’ unina.

Thengis’ umfaz’ utheng’ iBhoso (Zalamuhla)

 Ukwesulwa kumbe ukweqiwa kamabala ukuze imitsho ibe mifitshane. Lokhu

kuphinda kwengezelele ubungoma ngoBa imitsho isuka ibelula. Lokukhumbula

isaga kubalula.

Isibonelo

(Inkomo) Ikhaba eyikhabayo.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Ikhaba eyikhabayo.

Ukhomba aze akhale athi maye ngokukhomba lokhu.

Ukhomba aze akhale.

 Ukusetshenziswa kwesivumelwano senhloko lapho ulutho okukhulunywa ngalo

lusuka lungaqanjwa ngebizo. Lapha kusuka kusetshenziswe isivumelwano senhloko

simele ibizo.

Isibonelo

Ikhotha eyikhothayo (Inkomo).

Ngowamaphepha.(Umlilo).

 Zikhona izaga ezivame ukusebenzisa isakhi sokulandula u/Ka-; A-, Aku-Aka-/

Isibonelo

Akusilim sindlebende kwabo.

Kayikhabi zibaya zonke.

Akubonwa lidolo lepositoli (Ezalamuhla)

Kasabonwa, ngumkhosi wenxwala. (Ezalamuhla)

 Kukhona njalo izaga ezisimo sazo simqondophikisana. Zipha imiqondo emibili

ezithi lokhu kunje kodwa okunye kungenye indlela (antithesis).

Isibonelo

Inala kayihambi kuhamba indlala

 Kukhona izaga ezilezibanjalo, lezi izaga ziqondanisa isehlakalo lezenzo zabantu.

Izibonelo
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Ukufa kwendoda yimbodlela.

Akubonwa yisiphundu sikanesi.

 Izaga ezinengi zilobunkondlo obuzenza zihlabeleke sangoma. Ubunkondlo lobu

budalwa yikuphinda imisindo ethize engaba ngongwaqa kumbe onkamisa loba

ukuphinda amabala agcweleyo.

Isibonelo

Isigogo sigoqwa sisemanzi.

Abake babonana bayophinda babonane.

 Ezinye izaga zisebenzisa iphoqo ukuze inkulumo ibe lesisindo idale ukucabangisisa

kulowo olaleleyo. Iphoqo leli lisetshenziswa ngendlela ebhinqayo ngoba isikhulumi

sisitsho umqondo ophikisa lowo okhulunywayo.

Isibonelo

Hamba juba bazakucutha phambili.

Lala lulaza sikwengule.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

UKUSUNGULWA KWEZAGA

 Izaga zisungulelwa kuzo zonke izinto kanye lezehlakalo ezigombolozele umuntu

emhlabeni.

 Lapho isizwe silezaga ezinengi ezigxile entweni ethize lokhu kuveza ukubaluleka

kwaleyonto kuleso sizwe.

 Isaga zingathathelwa ebantwini, enkolweni, ezinyamazeni, enyonini, ezinyamazeni,

ezithelweni, enyonini, kuzilimo, emkhathini lokunye okunengi.

 Okumqoka yikuba okunanzelelwa kuleyonto kufaniswa lokwenzakala empilweni

zabantu.

 Ezinye izigaba zisungulwa enganekwaneni. Inganekwane zindatshana ezibalulekileyo

ezisetshenziswa ukukhulisa abantwana kungakho kukhona izaga ezivela kwezinye

inganekwane.

ISIBONELO

Imbila yaswela imsila ngokulayezela.

Indlovu yabulawa yibunyonyo.

Inkala ifuze unina.

Indwangu idobhe itshoko isiza bhala lasemanzini.

 Ezinye izaga zithathelwe enkolweni yabantu abansundu. AmaNdebele amdabuko

wawo akholwa emadlozini.

Zikhona ke izaga eziveza sobala ubudlelwano bamaNdebele, lamadlozi

Isibonelo idlozi liyaphakelwa.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 AmaNdebele njalo akholwa ukuba bakhona abantu abalomoya omubi, umoya

wezikhova abalwisana labanye besebenzisa ubuthakathi, kungakho kukhona izaga

ezithathelwa ebuthakathini.

ISIBONELO

 Ukwanda kwaliwa ngabathakathi.

 Lamhla sokukhona inkolo yesiKristu, yona okuyinkolo eyeza labamhlophe. Zikhona

ke izaga ezithathelwa kuzehlakalo ezilandiswa ebhayibhilini.

ISIBONELO

Wahamba okwejuba lika Noah.

Imali yimpande yesono.

Imali yathengisa uJesu.

Ufuna ukungiyenza imvu yomnikelo.

 Kukhona njalo izaga ezithathelwa kubelaphi kusukela kwabesintu kusiza

kwabalamuhla.

IZIBONELO

Inyanga ayizelaphi.

Akubonwa yisiphundu sikanesi.

Ubhanditsha inyoko.

Kukhona izaga ezathathelwa ekuzingeleni.

 Izolo amaNdebele abekuqakathekisa ukuzingela ngoba ekuthatha samdlalo njalo

kuyindlela yokuthola ukudla, imithi, izikhumba ezithize.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Isibonelo

Inyathi ibuzwa kwabaphambili

Ingwe idla ngamabala ayo

Pho-ke ukuyizingela kwezolo lamhla akusekho ngoba sekulemithetho evikela uzulu

ukuzingela mahlayana nje.Ukuzingela lamhla sokungokwaboso zimali.

 Inotho yamaNdebele zinkomo, lalamuhla lokhu inkomo ibaluleke lakhulu

abantwini besintwini. Inkomo yiyo ephethe amaguma ngokudla njalo esetshenziswa

lasekuhlawuleni izinto ezithile.

 Inkomo isengwa ngoyaziyo

 Inkomo injiwa etsheni komlungu

 Ngaphandle kokufunga amaNdebele abeziphilisa ngokulima amasimu. Zikhona-ke izaga

ezithathelwa ekulimeni.

 Isibonelo:

 UThango ludla amakhomane.

 AmaNdebele yisizwe esiqakathekisa imbali yaso. Imbali yamaNdebele isukela kwaZulu

yikho nje izaga zawo zichupha kozululu.

Isibonelo

 uTshaka usekhaya.

 Sobohla Manyosi.
280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

KAMBE ZIBALULEKE KANGANANI IZAGA ZALAMUHLA

 Izaga ziyisibuko sempilo yesizwe lesizwe esisungula lezo zaga. Njalo isizwe lesizwe

sihlezi siguquka ngokuhamba kwesikhathi.

 Sokubekhona inguquko enkulu kuminyaka elikhulu edlulileyo ikakhulu

kwezokuhambisa lezokukhulumisana kanti njalo izizwe zomhlaba lazo sezixubene

zaba ngumuzi omkhulu owodwa.

 Impilo isiguquke kakhulu kulaleyo ebiphilwa izolo. Inguquko le ikhona laselimini

lweSiNdebele ukuze luhambe lenhlalo kanye lempahla esikhona. Kungakho-ke izaga

zalamuhla zibaluke kakhulu.

 Ezinye izinto zakudala azisekho lamuhla kanti lokwakusenziwa izolo lamuhla

akusandanga. Ukuzingela bekwandile izolo emaNdebeleni kodwa lamuhla

akusekho. Kungakho sokukhona eminye imidlalo abantu abazilibazisa ngayo.

Umdlalo wenguqu ngeminye yemidlalo ekhonzwe kakhulu nguMthwakazi,

kungakho lamuhla kungcono ukuthi sithi:

Ababonani yiHighlanders le Dynamos.

 AmaNdebele amanengi asamukela inkolo yesiKristu. Asehamba enkonzweni

esiyadumisa, ukuthethela lokukhonza amadlozi sokusiyakuncipha kulula-ke ukuba

umntwana azwisise inkulumo ehlakaniphileyo esebenzisa ukholo alwaziyo.

Wahamba okwejuba lika Nowa.

Imali yathengisa uJesu.

Imali yampande yesono.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

 Izolo ontanga labatsha bebefundiswa ngogogo kusetshenziswa inganekwane.

Lamuhla imfundo isitholakala ezikolweni lasemakholitshini. Izikolo yizo

esezingumthombo wolwazi. Izaga yizo esengumthombo wolwazi.

Indwangu idobhe itshoko isizabhala lasemanzini.

Uzabhalela ekhaya.

 Izolo abantu babethembele ezinyangeni kwezempilakahle. Ngokufika

kwezibhedlela inengi labantu lagijimela khona. Akumangalisi ke ukuthola

inkulumo ethathelwa ezintweni lebantwini abasebenza ezibhedlela.

Akubonwa yisiphundu sikanesi.

Ufela phakathi njengephilisi.

Ukwanda kwaliwa ngabazokwelamisela khatshana.

Ubhanditsha inyoka.

 Abantu abansundu bake baba ngaphansi kombuso wabamhlophe woncindezelo.

Ngaphansi kwalo umbuso kwabuya izinto ezinengi ezintsha abansundu ababeqala

ukuzibona.

Uzoqonda njengosolobhoni.

Ufela ngaphakathi njengentambo yekhandlela.

Usufikile esithitshini sothuvi.

Imbayimbayi yaqeda amakula.

Amapatapata awela abangalamazwane.

Ithisipunu iqeda itshukela.

Libhanti lebhulugwe.

 Isizwe samaNdebele sawela litshwa kwezombangazwe ngemva kokuthola uzibuse.

Amabandla ezombangazwe athi iZanu-PF le ZAPU abalokungazwisisani

kwabakhona abahlamuki eMkhonweni wakwelama Ndebele. Kwathi ibutho


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

leGukurahundi lalo labulala uzulu wasemaNdebeleni. Kwathi ngo1987 kwabakhona

ukubambana. Izaga zalamuhla ziyakuveza lokhu

Ababonani yiZAPU le ZANU.

Akasabonwa likhadi leZAPU.

Babambene yiZanu leZAPU.

 Isizwe samaNdebele sadlula kobunye ubunzima bomkhonomi lapho imali yelizwe

yaphela amandla. Abantu baqakathekisa abantu abaphandle kwelizwe kwabakhona

abathengisa bethenga imali yangaphandle ababebizwa kuthiwe ngoSiphatheleni.

Izaga zalamuhla ziyaveza konke lokhu.

Badla ngaye njenomntanenjiva.

Uthand’ imali njengosiphathelini.

Akabonwa ngamaphawundi.

Kabonwa yiviza ye Bilitane.

 Kulezi insuku sokukhona umkhuhlane wengculazi obulala abantu kancane kancane.

Utholakala ngokuya emacansini lomuntu olengcikwane lalo umkhuhlane.

Uthatha kancane kancane njengengculaza.

 Ngenxa yokungami kuhle kwezombangazwe lozomnotho ilizwe labhekana

lesikhathi lapho okwavumbuluka khona amabandla ezombangazwe amatsha.

Ibandla elalibusa eleZanu PF lalingabonani lala amabandla amatsha.

Ababonani yi Zanu le MDC

 Phakathi kweziphithi phithi zelizwe kwabalesikhathi lapho uhulumende we Zanu

owasukela izakhiwo zabantu wazibhidliza. Lokhu kwenzakala ngemuva kokuba

uHulumende esexotshe abamhlophe emapulazini ethi weba kutsha inotho yelizwe.

Isikhathi sokubhidlizwa kwezindlu kwakuthiwa ngesomurambatsvina.


280/PA/2016 IMIBHALO ENGALOTSHWANGA

Kudlule imurambatsvina

 Sokubekhona ukuthuthuka kwezolwazi lapho osokuvambuluke khona

amakhompuyutha lezindlela zokukhulumisana ezintsha.

 Indwangu idobhe umakhala ekhukhwini

Amahendisethi awala abangela malayini

 Kungakhanya-ke ukuba izaga zalamuhla zibabuleke kabanzi.

You might also like