MARIE-LAN NGUYEN / WIKIPEDIA Antiikajaga seoses meenuvad meile tavaliselt kõigepealt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Vähem teatakse, et meile tuntud Vahemere-äärne kultuurikolle moodustas vaid osa tollasest Atlandi ookeanist Hiinani ulatunud hiigelsuurest Euraasia antiikimpeeriumide vööndist. 3.–1. sajandil eKr tekkis neli oma aja võimasamat riiki: Rooma, Partia, Hani Hiina ja Kušaani riik. Just viimati mainitud muistse suurriigi tekke ja kultuuriga tutvumegi lähemalt, arvestades uusimaid uurimistulemusi. valdustega liita. Kui Aleksander 323. aastal suri ja tema vallutatud territooriumid jagati ta väepealike vahel, läksid Baktria ja Sogdiana Seleukos I (valitses 305–281 eKr) valdusesse. Tema järeltulijatele kuulusid need alad kuni 3. sajandi keskpaigani, mil Seleukiidide riigist lõid lahku suured territooriumid ning neil aladel tekkisid uued riigid – Meediast Baktriani ulatunud Partia riik, millele pani aluse iraani päritolu partia hõimude hulka kuulunud väepealik Aršak, ja Kreeka-Baktria riik, mille rajas Seleukiidide Baktria asevalitseja Diodotos, kes kuulutas end kohaliku kreeka-makedoonia garnisoni toetusel kuningaks. KreekaBaktria riik laiendas oma valdusi ka lõuna pool Hindukuši mäestikku, liites oma territooriumiga praeguse Pakistani alal asunud Gandhāra kuningriigi. Kreeka-Baktria riik püsis kuni nomaadihõimude sissetungini, mis leidis aset 2. sajandil eKr. Kušaani impeeriumi aegadest, arvatavalt 2–3. sajandist pKr Gandhāra piirkonnast pärit raidkivi. Briti muuseumis hoitav budistlik stseen kujutab Buddhat (vasakul), kes pakub kaupmehele tuvi päästmiseks tükki oma ihust JAAN LAHE KADUNUD IMPEERIUMI JÄLGEDES KUŠAANI RIIGIST JA SELLE KULTUURIST 32 Δ h o r i s o n t 3 / 2 0 1 9 Kes olid Baktria vallutanud nomaadid? Eellugu Pärast seda, kui Aleksander Suur oli vallutanud Iraani, st Pärsia Ahhemeniidide riigi tuumikala, ületas ta 329. aasta kevadel eKr Hindukuši mäestiku ning tungis Baktriasse ja Sogdianasse. Need piirkonnad kujutasid endast Ahhemeniidide riigi kõige idapoolsemaid valdusi. Vaatamata kohalike elanike tugevale vastupanule õnnestus Aleksandril need pärast ligi neli aastat kestnud sõjategevust alistada ja oma Hiina allikates esinevad need hõimud ta-yue-zhi nime all, mida võib tõlkida ’suure kuu hõimuna’ (ta ’suur’; yue ’kuu’; zhi ’inimesed, hõim’). Hõimude etnilise päritolu kohta on tehtud mitmeid oletusi, kuid kõige rohkem pooldajaid on seisukohal, et tegemist on mingit indoeuroopa keelt kõnelenud hõimudega. Täpsemalt on neid samastatud kas tohhaaridega või ühe sküütide hõimurühmaga. Viimasel seisukohal on tänapäeval rohkem pooldajaid. Ta-yue-zhi hõimude algkoduks peetakse Hiina loodepiiril asunud Gansut, täpsemalt selle põhjaosa Lanzhou piirkonda. Hiina allikate järgi lahkusid tayue-zhi hõimud oma kodumaalt hunni- de (xiongnu) sissetungi tõttu. Viimased hõivasid esmalt Sogdiana ja tungisid siis Baktriasse, tehes lõpu Kreeka-Baktria kuningriigile. Siiski ei tekkinud esialgu vallutatud alade territooriumile ühtset kuningriiki, vaid viis väikest riiki, mille valitsejad kandsid tiitlit yabghu (seda on tõlgitud tavaliselt ’vürstiks’). Sogdianas ja Baktrias muutusid nomaadihõimud paikseteks ja võtsid aja jooksul arvestataval määral üle ka kreeka kultuuri, säilitades seejuures siiski oma etnilise eripära. Kušaani riigi sünd 1. sajandil eKr alistas üks ta-yue-zhi hõimudest, mida Hiina allikad nimetavad guishuang’iks, enda ülemvõimule ülejäänud neli hõimu. Kuna Partia allikates esineb nimi vormis Kušan, on hõim tuntud kuni tänaseni kušaanide nime all. Oma yabghu Kujula Kadphisese juhtimisel asusid kušaanid laiendama oma valdusi ka väljaspool Baktriat. Nad vallutasid Gandhāra ning panid sellega aluse oma riigile, mille esimeseks valitsejaks sai Kujula Kadphises Kadphises I nime all. Kušaani riik kui impeerium Kušaani riigi laienemine jätkus ka pärast Gandhāra hõivamist. Kušaanid alistasid endale mitmeid teisigi väikseid kreeklaste, sküütide ja partlaste kuningriike Kesk-Aasias ja Indias. Nii Suurima territoriaalse ulatuse saavutas Kušaani riik 2. sajandil pKr kuningate Kaniška I ja Huviška I valitsusajal, laiudes Kesk-Aasiast kuni Kesk-Indiani. horisont 3/2019 Δ 33 Kušaani riigi esimese teadaoleva kuninga Heraiose portree hõbemündil WIKIPEDIA WIKIPEDIA ROOMA PA R T I A HANI HIINA Euraasia impeeriumid 2. sajandil Euraasia hiigelsuur antiikimpeeriumide aikse vöönd ulatus Atlandi ookeanist V Vaikse ookeanini. 3.–1. sajandil a eKr tekkis neli a oma aja võimasamat riiki:: Rooma, Partia, Hani Hiina ja Kušaani riik. jätkas Kadphises I poeg Kadphises II vallutusi Indias, ühendades Kušaani riigiga Sindhi ala. Tema valitsusajal ulatusid riigi piirid kuni Põhja-Indias asuva Mathura linnani. Oma suurima territoriaalse ulatuse saavutas Kušaani riik 2. sajandil pKr kuningate Kaniška I ja Huviška I valitsusajal, laiudes KeskAasiast kuni Kesk-Indiani ning sellesse kuulusid Gandhāra, Kašmiir ja Pamiiri mäestik. Samal ajal kuulusid kušaanidele ka laialdased alad praeguse Tadžikistani, Usbekistani, Türkmenistani ja Kasahstani territooriumil. Riigi valitsemine Kušaani riiki valitsesid kuningad, kes andsid oma titulatuuri edasi erinevates keeltes. Kuninga tiitel „kuningate kuningas“ viitab seosele pärsia traditsiooniga. Kušaani kuninga võim oli teoreetiliselt piiramatu – ei ole andmeid sellest, et kuninga kõrval oleks eksisteerinud mingi tema võimu piirav või isegi nõuandlik otsustuskogu. Religioosselt tugines kuningavõim ideele kuninga erilisest suhtest jumalaga. India allikates kannab kuningas tiitlit devaputra (’jumala poeg’). Kas kuningaid austati jumalike olenditena juba nende eluajal, ei ole teada, kuid kindlasti tehti seda pärast nende sur- 34 Δ h o r i s o n t 3 / 2 0 1 9 ma. Sellest annavad tunnistust mitmetest dünastilistest pühamutest leitud valitsejate kujutised, mis asusid kõrvuti jumalakujudega. Pärslastelt võtsid kušaanid üle ka riigi jaotuse satraapiateks, mida juhtis kuninglik asevalitseja ehk satraap. Satraapiate suurus oli erinev ning sellest tulenevalt oli erinev ka satraapide positsioon. Osa neist kandis tiitlit satraap, osa aga tiitlit suursatraap. Lisaks satraapidele mainivad India allikad ka ametnikku, kelle tiitliks oli dandanāyaka (’see, kellel on kepp (danda)’). Tõenäoliselt oli tema ülesandeks kohtumõistmine, ent on võimalik, et nimetatud ametnik täitis ka sõjalisi ülesandeid. Milline oli satraabi ja dandanāyaka suhe, ei ole täpselt selge, ent kindlasti oli satraap kõrgem võimukandja. Teada ei ole seegi, kui suur oli satraapide iseseisvus oma piirkonna valitsemisel. Kušaani kuninga võim oli teoreetiliselt piiramatu – ei ole andmeid sellest, et kuninga kõrval oleks eksisteerinud mingi tema võimu piirav või isegi nõuandlik otsustuskogu. Majandus Nagu kõik vanaaja ühiskonnad, elatus ka Kušaani ühiskond eeskätt põlluharimisest. Kasvatati teravilja (hirssi, otra ja nisu) ning erinevaid puu- ja köögivilju (aprikoose, virsikuid, ploome, viinamarju ja meloneid). Kušaani riigis oli hästi arenenud kunstliku niisutuse süsteem, mis kasvatas oluliselt põlluharimiseks kõlbliku maa hulka. Kušaani riigi majandust uurinud A. R. Mukhamedjanovi arvates ei ole nii ulatuslikku ja kvaliteetset niisutussüsteemi kui kušaanide valitsusajal KeskAasias olnud ei varasemal ega hilisemal ajal. Põlluharimise kõrval oli oluline loomaskavatus. Kasvatati kitsi, lambaid, veiseid, hobuseid ja kaameleid. Vähem peeti sigu. Kušaani asulatest leitud arvukad esemed annavad tunnistust ka arenenud käsitööst. Rohkesti on leitud mitmesugust keraamikat, relvi ja ehteid, mille valmistamiseks vajalikke metalle ja vääriskive kaevandati Kušaani riigi enda territooriumilt. Arheoloogilised leiud annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest Kušaani riigi eri osade vahel. Kaubeldi nii põllumajandussaaduste kui ka käsitööesemetega. Olulist rolli mängis ka väliskaubandus, mida soodustas Kušaani riigi geograafiline asend. Nii kauplesid kušaanid näiteks India ja Hiinaga. Põhilised eksportkaubad Indiast olid vürtsid (pipar, ingver, safran), lõhnaained ja ravimid (sandlipuu õli, nardiõli, muskus, kaneel, aaloe), värvid (indigo, kinaver), riis, taimeõlid, haruldane puit (sandli- ja eebenipuu), pärlid, vääris- ja poolvääriskivid ning eksootilised loomad. Indiasse imporditi seevastu metalle (kulda, hõbedat, vaske, tina), hobuseid, veini, kunstkeraamikat ja orje. Hiinast osteti siidi, lakkesemeid, nefriiti, rauda ja niklit ning sinna müüdi klaasesemeid ja vääriskive. Läbi Kušaani riigi kulges ka pikk lõik Siiditeest, mis ühendas Vahemere maid Hiinaga. Transiitkaupade pealt saadavad kõrged maksud oli Kušaani riigile oluline sissetulekuallikas. Rahvad, keeled ja kirjasüsteemid Kušaani riigi elanikkond oli etniliselt kirev, kuid suurima osa sellest moodustasid erinevaid iraani keeli kõnelevad rahvad. Viimaste hulka kuulusid kõige tõenäolisemalt ka kušaanid ise, kes kõnelesid ilmselt mõnd sküüdi keele dialekti. Asunud Baktriasse, võtsid nad aga omaks baktria keele, mis kuulub samuti iraani keelte hulka. Kasutati kreeka tähestikku, mis oli kohandatud baktria keelele. Kreeka tähestik oli jõudnud Kesk-Aasiasse koos Aleksander Suure vallutustega, millega kaasnes ajaloo suurim kreeklaste väljaränne itta – nn kolmas kreeka kolonisatsioon* – ning arvestatavalt suur kreeklaste asustus säilis Kesk-Aasias ja Loode-Indias ka pärast Kreeka-Baktria riigi hääbumist. Lisaks iraani päritolu rahvastele ja hõimudele ning kreeklastele elas Kušaani riigis ka mitmeid India rahvaid, kes kõnelesid oma keeli ning kasutasid oma kirjasüsteeme. KES ON KES JA MIS ON MIS? ahhemeniidid – Vana-Pärsia kuningadünastia, valitsesid 6.–5. sajandil eKr; Baktria – muistne piirkond Kesk-Aasias Oxose (tänase Amudarja) jõe tasandikul, peamiselt praeguse Põhja-Afganistani territooriumil; brahmi kiri – India varasemaid kirjasüsteeme, millest on välja arenenud paljud tänaseni Aasias kasutatavad kirjasüsteemid; guptad – India kuningadünastia, valitsesid 3.–6. sajandini pKr suurriiki (guptade impeeriumi), mis hõlmas peaaegu tervet Hindustani poolsaart; hunnid – tundmatut päritolu rändrahvas Aasias; kharosti kiri – India kirjasüsteem, mida kasutati Gandhāras ja ka mõnigates teistes India piirkondades; oli levinud ka Kesk-Aasias; kidariidid – hunnide sugulasrahvas, pärinesid Altai mägismaalt ning tungisid ‘ 4. sajandil pKr Kesk-Aasiasse, kus rajasid oma kuningriigi, mis püsis kuni 5. sajandini pKr; korintose kapiteel – kapiteel (samba ülaosa), mis on moodustatud akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest; Māh – muinaspärsia kuujumal; Maitreja – Bodhisattva, tulevane buda, kelle tulekut oodatakse; Meedia – piirkond Iraani kiltmaa lääneosas; Mithra – muinaspärsia jumal, keda peeti nii kosmilise kui ka sotsiaalse korra kaitsjaks ning vee ja viljakuse andjaks. Tema eriline funktsioon oli lepingute täitmise järele valvamine. Hiljem muutus ta ka päikesejumalaks; safariidid – Ida-Iraani moslemistest valitsejadünastia keskajal. Rajasid 9. sajandil pKr impeeriumi, mis hõlmas alasid nii Kesk-Aasias kui ka Loode-Indias; sassaniidid – Pärsia kuningadünastia, valitsesid 3.–7. sajandil pKr Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riiki; satraapia – haldusüksus muistses Pärsias; satraapiat valitses kuningale alluv asevalitseja ehk satraap; seleukiidid – hellenistlik kuningadünastia, mille rajas Aleksander Suure väepealik Seleukos, valitsesid 4.–1. sajandil eKr Seleukiidide riiki, mis ulatus mõnda aega Süüriast kuni Loode-Indiani; Sogdiana – Muistne piirkond Kesk-Aasias, Oxose ja Iaxartese (nüüd Sõrdarja) jõgede vahel, peamiselt praeguse Usbekistani territooriumil. Tollal asustasid seda ala iraani keeli kõnelevad hõimud – sküüdid, partlased ja sogdid, viimaste järgi sai piirkond ka oma nime; stuupa – budistlik kultusehitis, mis sisaldab kas Buddha või mõne muu püha isiku säilmeid või pühi tekste. • WORLD IMAGING / WIKIPEDIA KUŠAANI IMPEERIUM Nii ulatuslikku ja kvaliteetset niisutussüsteemi kui kušaanide valitsusajal pole KeskAasias olnud ei varasemal ega hilisemal ajal. * Esimene kolonisatsioon oli toimunud 2. aastatuhandel eKr, mil kreeklased asusid Väike-Aasia rannikule, teine ehk suur kolonisatsioon, mille käigus kreeklaste asundusi rajati kõikjal Vahemere piirkonnas, leidis aset 8.–6. sajandil eKr. Kušaani impeeriumi hiilgeaja valitsejaid kujutavad kuldmündid. Vasakpoolsele mündile on vermitud Kaniška I, parempoolsele Huviška I horisont 3/2019 Δ 35 VIDA PRESS / ALAMY Neist kaks olulisemat olid brahmi ja kharosti kiri. Erinevate India kõnekeelte ehk praakrittide kõrval kasutati Kušaani riigi India valdustes ka sanskriti keelt, milles on säilinud arvestatav hulk väga eripalgelist kirjandust. Kõige olulisema osa sellest moodustavad erinevad budistlikud tekstid. Usundid ja kultused Kušaani riigi etniline kirevus kajastub ka riigis levinud usundite ja kultuste paljususes. Peamiselt viitavad sellele kušaanide mündid, millel kujutatakse erinevaid jumalaid. Võib arvata, et need on kõige tuntumad jumalused, keda Kušaani riigis austati. Müntidel kujutatud jumalad ja jumalannad võib jaotada kolme rühma: 1) Kreeka ja hellenistliku päritolu jumalused (Helios, Hephaistos, Selene, Anemos, Herakles, Serapis); 2) India päritolu jumalused (Skanda, Kumara); 3) Iraani päritolu jumalused. Viimaseid on kõige rohkem, sest Kušaani riigi alal domineerisid erinevad iraani keeli rääkivad hõimud. Osa Iraani päritolu jumalusi on pärit Avestast (Atšo – Atar, Mao – Mah, Miiro – Mithra), osa on aga mittezoroastristlikud jumalused (näiteks muistne ratsanomaadide jumalus Lrooaspa, keda peeti hobuste tervise eest hoolitsejaks). Müntidelt leitud jumaluste hulgas on ka Mesopotaamia päritolu jumalanna Nana. Lisaks jumalatele ja jumalannadele kujutatakse osal müntidest ka Gautama Buddhat ja bodhisattva Maiterjat. Nii mündid kui ka kirjalikud allikad kinnitavad, et peamised Kušaani riigis levinud usundid olid vanakreeka usund, erinevad iraani usundid (sealhulgas zoroastrism), hinduism ja budism. Viimase edendajana nimetavad kirjalikud allikad kuningas Kaniška I, kuid müntide ja Kušaani riigi alalt leitud raidkirjade põhjal võib oletada, et budismi toetades ei muutnud kuningas Kaniška seda domineerivaks usundiks. Allikate põhjal jääb mulje, et Kušaani riigis valitses läbi aegade usuline sallivus. Kušaani riigi elanikkond oli etniliselt kirev, kuid suurima osa sellest moodustasid erinevaid iraani keeli kõnelevad rahvad. Viimaste hulka kuulusid kõige tõenäolisemalt ka kušaanid ise. 36 Δ h o r i s o n t 3 / 2 0 1 9 inimnäolise linnu pronkskujuke. Arvavalt kujutab see rändurite jumalat Hermest Kunst Kušaani riigile iseloomulik rahvaste, kultuuride ja usundite paljusus avaldub ka impeeriumi alalt pärinevates arhitektuuri- ja kunstimälestistes. Me leiame siit nii sküütidele, sarmaatidele ja teistele Aasia stepirahvastele iseloomuliku ohtra loomornamentikaga tarbeesemeid (eriti söögi- ja jooginõusid), kreekapäraste, eeskätt korintose kapiteelidega kaunistatud sammastega ehitisi, iraanipäraseid tuletempleid, kreeka-rooma eeskujude järgi valmistatud skulptuure, kui ka hinduistliku ja budistliku sümboolikaga kaunistatud esemeid. Tähelepanuväärne on, et alati, kui kunstis kujutatakse kušaane endid, kannavad nad traditsioonilist stepirahvaste riietust – saapaid, pikki pükse ning Aasia nomaadidele omaste ornamentidega kaunistatud kuubi ja peakatteid. Kunstis võib täheldada tugevaid piirkondlikke erinevusi. Sellal kui Baktria alal võib täheldada tugevaid iraani ja kreeka kunsti mõjusid, valitseb kušaanide India valdustes hoopis sealne lokaalkoloriit. Arvestatav osa Kušaani riigi alalt leitud arhitektuuri- ja kunstimälestisi on seotud budismiga. Seda esindavad nii säilinud kloostrite varemed, stuupad kui ka arvukad Buddha kujud. Budistlikke mälestisi on leitud nii kušaanide Baktria kui ka India aladelt. Kõige tuntum on 2. sajandil eKr tekkinud Gandhāra skulptuurikoolkond, millest pärinevad teadaolevalt esimesed budade ja bodhisattvate kujud. Kuigi Gandhāra skulptuuride ikonograafia on mõistetav vaid budistliku traditsiooni taustal, võib nende teostuses märgata selgeid jälgi kreeka kunsti mõjudest. Gandhāra kunst on olnud eeskujuks Buddha ja bodhisattvate kujutamisele teiste Aasia piirkondade kunstis. Kušaani riigi hääbumine 3. sajandil pKr algas Kušaani riigi langus, mille käigus lagunes ühtne impeerium erinevateks riikideks. 3. sajandi keskpaiku eksisteeris Kušaani riigi alal juba neli erinevat kušaanide valitsetud riiki. Olukord meenutas seega taas Kušaani riigi algusaega, mil riiki valitsesid erinevad yabghu’d. Riigi nõrkust kasutasid ära kušaanide uued naabrid sassaniidid, kes hõivasid nii Sogdiana, Baktria kui ka Gandhāra ja liitsid need oma riigiga. Kušaanide Kesk-Aasia valdustest sai Sassaniidide provints, mis on tuntud Kušanšahri nime all. 4. sajandil langesid veel iseseisvuse säilitanud kušaanide India alad kohaliku naagade kuningadünastia ning seejärel guptade kätte. Sassaniidide valduses olevad Kušaani riigi alad langesid 6. sajandil pKr põhjast tulnud uute nomaadihõimude, kidariitide ja hunnide kätte. Viimased iseseisvad kušaanide territooriumid langesid moslemitest safariidide dünastiale 10. sajandil. Kušaanide kultuuriline mõju kestis aga edasi ka pärast nende riigi hääbumist. • !Jaan Lahe (1971) on religiooniloolane. Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud doktoritöös käsitles antiikaegset gnostitsismi ja selle seoseid varase judaismiga. Ta on Eesti evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudi erakorraline professor, õpetades nii usundiloo kui ka uue testamendi teaduse aineid ning Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Tema peamised uurimisteemad on Rooma keisririigi usundilugu ning antiikmaailma kontaktid idamaadega.