Sobink
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 17,444 ristitud |
Pind | 19,68 km² |
Pämez' | Konstantin Födorov (viluku 2024—) |
Telefonkod | +7−49 242-xx-xxx |
Avtokod | 33 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sobink (ven.: Со́бинка) om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Sobinkan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2008.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti Sobink-radnikžilo tekstil'fabrikanno. Vspäi 1929 om Sobinkan rajonan keskuseks. Vn 1939 18. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad.
Sobink šingotase puvillkanghiden pästandal i sömtegimištol (leibänkombinat da konditerine «Bol'ševik»-fabrik), mugažo kaks' omblendfabrikad ratas (radsobad, sportsobad, modaižed sobad).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Meščoran alangišton lodehližes palas, Kläz'm-jogen oiktal randal tobjimalaz (Volgan bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Vladimirhasai om 37 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Lakinsk lodeheze.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sobink om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez', edel vn 2023 kül'mkud oli Administracijan pämez'. Nevondkund kogoneb 16 deputataspäi, valitas heid videks vodeks. Lidnan Administracijan pämehen velgusentäutai om Inessa Glazkova vn 2023 kül'mkuspäi. Edeline lidnan Administracijan pämez' (lidnan pämez') om Jelena Karpova (sügüz'ku 2014 — kül'mku 2023).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 482 ristitud. Kaik 18 059 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (23 720 rist. vl 1989).
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Deržavnai-jumalaižen jumalanpert'[1] om saudud lidnas vll 2000−2010. Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i sen tulendan puine loičendpert' oma kaičenus paloin i ei ole rados.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1, 4), aluzškol (nomer 2), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoine škol, muzikškol, lapsiden da norišton turizman keskuz, lapsiden «Olimp»-sportkeskuz. Vladimiran industrialižen tehnikuman palakund (profškol nomer 44 edel 2013. vot) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Undol-raudtestancii (ven.: У́ндол) sijadase Lakinsk-lidnas nell' kilometrad lodeheze Sobinkan keskusespäi «Moskv — Vladimir»-raudtekeskustal. Avtobusad ühtenzoittas lidnoid keskneze kundaližeks transportaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Karl Marksan muštnik ühtennimižel torgul (2019)
-
Lugendkasskeskuz vl 2019 (ende bank, om saudud vl 1939)
-
Keskškol nomer 1, ende Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i tulendan škol senno (2019)
-
Istorine eländpert' (2020)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sobink Vikiaitas |
Vladimiran agjan lidnad | ||
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||