Mu i Ran
Valdkund | Norvegii |
Eläjiden lugu (2022) | 18,864 ristitud |
Pind | 12,8 km² |
Telefonkod | +47- |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Mu i Ran (norv.: Mo i Rana [ˈmuː ɪ ˈrɑ̀ːnɑ] «Mu Ranas», paginoiš i edel 1999. vot oficialižešti muite Mu, pohjoižsaam.: Måehvie) om Norvegijan lidn Nurlann-agjan keskuzpalan suves. Se om Ran-kundan administrativine keskuz (vspäi 1964).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Puine jumalanpert' oli ezmäine sauvuz nügüdläižen lidnan territorijal vspäi 1724. Vll 1923−1964 Mu-kund oli olmas. Vll 1946−1988 raudan metallurgine tegim radoi sijaližel torhudel. Municipalitet om lidnan statusanke vspäi 1997.
Mu i Ran šingotase mašinansauvomižen kompanijoil, torguindal, tedoidusil i informacižil tehnologijoil. Om gidroelektrostancijoid lidnan ümbrištos. Arctic Circle Raceway-voibištelendrengaz radab 30 km pohjoižhe lidnaspäi.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Ranfjordan suhišton randal, 70 kilometras valdmeren pärandištospäi, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ranelv-jogi lankteb fjordha. Matkad agjan Budö-keskushesai om 108 km pohjoižhe orhal vai 229 km avtoteidme. Raudte ühtenzoitab Trondheimanke i Budönke.
Klimat om subarktine neps venon röunal. Voden keskmäine lämuz om +3,2 C°, heinkun +15 C°, tal'vkun-keväz'kun −3..−6 C°. Ekstremumad oma −35 C° i +33 C°. Paneb sadegid 1430 mm vodes, enamba redukus (186 mm), vähemba sulakus-kezakus (64..74 mm kus).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1964 oli Mu-kundan ühtistusen voz' lähižidenke kundoidenke, i sil aigal kundan ristitišt oli 9 616 eläjad 12 km² pindal. Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 18 358 ristitud, Ran-kundan koume videndest.
Pohjoižen universitetan (Budö) Helgeland-kampus radab lidnas. Norvegijan rahvahaline kirjišt Nurlann-agjas kaičese Mu i Ranas.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mu i Ran Vikiaitas |