[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Memfis (Tennessi)

Vikipedii-späi
Memfis
Memphis
Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 633,104 ristitud
Pind 783,60 km²
Memfis Memphis
Pämez' Džim Striklend
(viluku 2016—,
Jim Strickland)
Telefonkod +1−901
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


Memfis (angl.: Memphis [ˈmemfɪs]) om AÜV:oiden lidn Tennessi-štatan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om Tennessin kahtenz' surtte (Našvillan jäl'ghe) i AÜV:oiden 26-nz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Indejalaižiden čikaso-heim eli niil tahoil edel evropalaižiden tulendad. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1819, se sai lidnan statusad vl 1826 nügüdläiženke nimenke Amuižen Egiptan pälidnan mödhe. 19. voz'sadal lidn šingotihe kuti puvillan kazvatandan rajonan keskuz, pumaterialiden i orjidenpidajiden torguz kožujan sijadusen taguiči. Vl 1857 raudte ühtenzoiti lidnad atlantiženke Čarl'ston-portanke. Vll 1870−1878 pakuine säruläžund mureni lidnad, sen ristitišt oli nelländez auguižespäi.

Memfisan tegimišton sarakod: sömtegimišt, zelliden tehmine, mecan ümbriradmine, cellülozbumagaine kombinat, jogiportad i kaikiš järedamb AÜV:oiš jügulendimport, kommunaline ižanduz elektrotehnikan i fitingoiden pästandanke, muzikistorijan turizm. Logistikan «FedEx»-kompanijan i bumagan «International Paper»-kompanijan päfaterad oma saudud neche lidnha.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Mississipi-jogen hural randal, 103 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 783,6 km², sidä kesken kuivma 763,83 km², vezi otab 19,77 nellikkilometrad. Kaks' avtotesildad (ezmäine vspäi 1917) da kaks' saudud rindati raudtesildad (vl 1892 i vl 1916, sen tehnine pol' kävutase jaugnikoiden-ki sildaks vspäi 2016) ühtenzoittas Mississipin randoid i lidnad Arkanzas-štatanke. Lidn röunatab Arkanzas-štatanke päivlaskmas (Uest Memfis-ezilidn). Memfisan irdad jätkustudas suvhe edahaks ezilidnoikš Mississipi-štatha.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +17,2 C°, absolütine minimum — −25 C°. Paneb sadegid 1363 mm vodes, vähemba elokus-sügüz'kus (73..78 mm kus). Reskveden järedad varad (380 km³) oma lidnan ümbrišton territorijan al. Voib olda harvoid lujid manrehkaidusid, seismine Nju Madrid-zon sijadase 100 km pohjoižhe lidnaspäi.

Memfis jagase läz 50 susedkundaks (angl.: neighborhood).

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 646 889 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 646 174 eläjad vl 1980, 650 100 eläjad vl 2000 i 650 618 eläjad vl 2018. Läz 1,34 mln eläjid om ezilidnoidenke (2020, štatan kahtenz' i 43. sija valdkundas).

Avtobusad, kiruhavtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtoten pol'rengaz ümbärdab lidnad. Kaik kaks' jüguzjogiportad ratas Mississipin randal.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Memfis-lendimport[1] (MEM / KMEM, 4,5 mln tonnoid jüguid i 4,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase vides kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden lidnoihe i Torontho, jügureisid AÜV:oidme, Kanadha, Meksikha i Päivnouzmaižhe Azijha. Lähembaine lendimport penen aviacijan täht radab Millingtonas, Tennessi.

  1. Rahvahidenkeskeižen Memfis-lendimportan sait (flymemphis.com). (angl.)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington