[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Konakri

Vikipedii-späi
Konakri
Conakry (fr. i angl.)
Valdkund Gvinei
Eläjiden lugu (2014) 1,667,864 ristitud
Pind 450 km²
Konakri Conakry (fr. i angl.)
Pämez' Matüren Bangora
(2016—)
Telefonkod +224−4
Aigvö UTC+0


Lidnan kart (2011)

Konakri (francijan i anglijan kelil: Conakry, sus.: Kɔnakiri) om Gvinejan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 francijalaižil.

Vl 1891 Konakri kändihe Francižen Gvinejan pälidnaks.

Konakri šingotase jomiden tegimil (Coca-Cola, mineralveded), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, mujud), plastiktegesiden pästandal, telekommunikacijoiden kompanijoil i bankoil.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase ühtenzoittud dambal kontinentha Tombo (Tolebo)-sarel da Kalum-nemakol. Kaid nem' andase Atlantižele valdmerele edahaks, se om 36 km pitte. Kaik korktused oma 100 metrad penembad.

Klimat om subekvatorialine mussonine räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3780 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (kül'mku−sulaku) — vaiše 105 mm. Kuivsezonal harmattan-tullei puhub Saharaspäi.

Konakri om tazostadud Gvinejan agjaha, jagase videks kommunaks (lidnankundaks). Kommunad alajagasoiš 97 fartalaks.

Vl 1958 lidnan eläjiden lugu oli 58 tuhad ristituid. Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 667 864 ristitud, valdkundan seičemendez.

Vl 2014 pälidnan 85,7% 15-voččid da sen vanhemb el'genziba i pagižiba francijan kelel, 42,1% mahtoiba kirjutada i lugeda sil kelel.

Lidnan-agjan edeline pämez' oli Soriba Sorel Kamara (2014−2016, koli).

Taksid oma kundaližeks transportaks. Raudted ühtenzoittas pälidnad valdkundan maidenke, vedadas jüguid rahvahidenkeskeižen torguindan täht Konakrin meriportan kal't.

Rahvahidenkeskeine civiline Konakri (Gbessii)-lendimport (angl.: Gbessia, CKY, vspäi 1945, 527 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi (Tombo-sarespäi), Kalum-nemakon suvirandal. Se tegeb reisid Afrikan päivlaskman da Evropan verhiže maihe.




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk