Gümri
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Armenii |
Eläjiden lugu (2011) | 121,976 ristitud |
Pind | 46,2 km² |
Pämez' | Samvel Balasanän (sügüz'ku 2012—) |
Telefonkod | +374−312 |
Aigvö | UTC+4 |
Gümri (armen.: Գյումրի Gümri, ven.: Гюмри, turk.: Gümrü) om lidn da raudtesol'm Armenijan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Širakan agjan administrativine keskuz (vn 1995 kül'mkuspäi).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal EME, oli tetab Kumairi-nimitusenke. Anttihe oficiališt lidnan statusad vl 1840 da udesnimitihe venäks Aleksandropol:ikš (ven.: Александрополь) Venäman Aleksandra Födorovna-imperatornaižen oiktastuseks. Vl 1898 raudte ühtenzoiti Tiflisanke. Vll 1924−1990 oficialine nimituz oli Leninakan Leninan muštho, vl 1991 Kumairi.
Gümri šingotase mašinansauvomižel i sömtegimištol (saharantegim). Venäman 102. sodabaz radnikoičeb lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Širakan katl'usen keskuzpalas, 1550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägisel'gil, ristikoičese Čerkez- i Džadžur-uril. Lujad manrehkaidused oleldas (1926, 1988). Mahuz om mustma.
Klimat om terav kontinentaline mägiden. Heinkun i elokun lämuz om +19,5 C°, vilukun — −9,5 C°, absolütine minimum oleli −41 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 486 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (157 mm pordos).
Gümri jagase 21 lidnfartalaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 121 976 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 238 tuhad eläjid vl 1988, sid' 122 587 eläjad vl 1989 Spitakan manrehkaidusen jäl'ghe.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (gyumricity.am). (arm.) (angl.)
Gümri Vikiaitas |