Ualfresk
Tekst üüb Fering |
Det Ualfresk Spriik, en waastgermaans spriik, as det det föörluuper faan dön neimuuds fresk spriiken. Hat as auerlöwert uun rochtsbuken an uurkunden ütj det 13. tu 16. juarhunert ütj at lun twesken de Weser Struum an Ijsselmeer. Ualfresk wurd do uk uun Nuurdfresklun spreegen, man teksten diarfaan san ei auerblewen.
Ferlik mä öler waastgermaans spriiken
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Fering | Ualfresk | Ualingels | Ualplaattjiisk | Ualhuuchtjiisk | Uurgermaans |
---|---|---|---|---|---|
feet | fet | fæt | fat | faz | *fatą |
maan | mon | mann | mon, man | man | *mann- |
muun | monath | monaþ | monath, manuth | manod | *mēnōþs |
wel | red | ræd | red, rad | rat | *raþą |
öler | othar | oðer | oðar | andar | *anþeraz |
fiiw | fif | fif | fif | fimf | *fimf |
üs | us | us | us | uns | *uns |
sark | tziurke | ċiriċe | kirika | kirihha | *kirikǭ |
lei | ledza | leċġan | leggian | legen | *lagjaną |
hingst / hoos | hors | hors | hors, hros | hros | *hrussą |
Gramatik
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Nöömer
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ualfresk nöömer haa fjauer kaasen: noominatiif, akusatiif, geenitiif an daatiif.
- Tu bispal: thī bām a buum, thiū erthe at eerd an thet skip at skap.
Kaasus | Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal |
---|---|---|---|---|---|---|
noominatiif | thī bām | thā bāma(r) | thiū erthe | thā ertha | thet skip | thā skipu |
akusatiif | thene bām | thā bāma(r) | thā erthe | thā ertha | thet skip | thā skipu |
geenitiif | thes bāmis | thēra bāma | there erthe | thēra erth(en)a | thes skipes | thēra skipa |
daatiif | thā bāma | thā bāmum | there erthe | thā erthum | thā skipe | thā skipum |
Adjektiiwen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ualfresk adjektiiwen hed en stark deklinatschuun an en swak deklinatschuun:
Stark Deklinatschuun | ||||
---|---|---|---|---|
Faal | M. | W. | S. | Muartaal |
noominatiif | gōd | gōde | gōd | gōda, gōde |
akusatiif | gōd(e)ne, gōden | gōde | gōd | gōda, gōde |
geenitiif | gōdes | gōd(e)re | gōdes | gōd(e)ra |
daatiif | gōda, gōde | gōd(e)re | gōda, gōde | gōda, gōde |
Swak Deklinatschuun | ||||
---|---|---|---|---|
Faal | M. | W. | S. | Muartaal |
noominatiif | gōda | gōde | gōde | gōda |
akusatiif | gōda | gōda | gōde | gōda |
geenitiif | gōda | gōda | gōda | gōdena |
daatiif | gōda | gōda | gōda | gōdum |
Werben
[Bewerke | Kweltekst bewerke]At Ualfresk hed stark werben an swak werben
- Bispal faan en stark werb, nima (nem):
Indicatiif | ||
---|---|---|
Persuun | Presens | Fergingenhaid |
1. persuun iantaal (ik) | nime | nom |
2. persuun iantaal (dü) | nimest, nimst | nomest, nomst |
3. persuun iantaal (hi of hat) | nimeth, nimth | nom |
muartaal (wi, jam of jo) | nimath | nōmen |
Konjunktiif | ||
Persuun | Presens | Fergingenhaid |
iantaal (ik, dü, hi an hat) | nime | nōme |
muartaal (wi, jam an jo) | nime, nimen | nōme, nōmen |
Persuun | Imperatiiif | |
iantaal | nim | |
muartaal | nimeth | |
Infinitiif an Partisipiin | ||
Infinitiif | nima | |
Partisip Presens | nimande | |
Partisip Perfekt | enimen, nimen |
- Bispal faan en swak werb, nera (neere):
Indicatiif | ||
---|---|---|
Persuun | Presens | Fergingenhaid |
1. persuun iantaal (ik) | nere | nerede |
2. persuun iantaal (dü) | nerist, nerst | neredest |
3. persuun iantaal (hi of hat) | nereth | nerede |
muartaal (wi, jam of jo) | nerath | neredon |
Konjunktiif | ||
Persuun | Presens | Fergingenhaid |
iantaal (ik, dü, hi an hat) | neri(e) | ner(e)de |
muartaal (wi, jam an jo) | neri(e) | ner(e)de |
Persuun | Imperatiiif | |
iantaal | nere | |
muartaal | nerath | |
Infinitiif an Partisipiin | ||
Infinitiif | nera | |
Partisip Presens | nerand | |
Partisip Perfekt | nerid |
Bispal
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Faan det Fivelgo Rocht (15. juarhunert):
1. Hueth is riucht? List ende kenst riuchtis ande godis. Riuchtes, thet queth rethelika thinga ande riuchtelika thinga, alsa bithiut hit thi paws. 2. Hwet queth thet wird godis? Nethelikera thinga and erlikera thinga, sprecht thi kaiser. 3. Hv monich riucht ister? Twa, en godelic ende en manslic; thet erste is thi onbern, thet other scoltu lernia; thet en hath naturalis, thet other ciuilis.
1. Wat as rocht? Wedenskap an weden faan't rocht an faan't gud. Faan't rocht, dat bedüüdet wis dingen an rochtelk dingen, so düüdet det a paap. 2. Wat bedüüdet at wurd faan it gud? Natelk dingen an iarelk dingen, spreecht a keiser. 3. Hüföl rochten san diar? Tau, en götelk an en menskelk; det iarst as det uunbäären, det öler skääl dü liar; det ian het naturalis, det öler civilis.
Literatüür
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Fon Alra Fresena Fridome (at TITUS: TITUS)
- A gebööd (TITUS)
- 17 petitiones (TITUS)
- Londriucht (TITUS)
- Thet Freske Riim (TITUS, ed. E. Epkema, Google Books)
- Skeltana Riucht gesetsbuk (TITUS)
Buken
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Heuser, W. (1903), Altfriesisches Lesebuch mit Grammatik und Glossar, Heidelberg: C. Winter. (Archive.org)
- Richthofen, K. (1840), Friesische Rechtsquellen, Berlin: Nikolaische Buchhandlung. (Archive.org)
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Nordfriisk Bibleteek (Ualfresk)