Pegasus

Pegasusõ kujo Poznani Oopõrimaja katussõ pääl (Max Littmann, 1910)

Pegasus (vanakreeka keelen Πήγασος) olľ Vana-Kreeka mütoloogian siivolinõ valgõ hopõn. Timä vanõmbaq olliq Poseidon ja Medusa. Hesiodose perrä karas' Pegasus vällä Medusa kaalast, ku Perseus tuu mahaq ragi. Tõõsõ variandi perrä juusk' Medusa veri merde ja Pegasus sündü verest, halust ja merekohost. Täl olľ ka üts veli, Chrysaor, kiä olõ-õs hopõn, a peris harilik nuurmiis.

Korinthosõ kangõlanõ Bellerophon har'ot' Pegasusõ Athena abiga käsile ni ütenkuun võitliq nääq Kimääri ja amatsuunõ vasta. Ildampa tahť Bellerophon Pegasusõga Olymposõlõ sõitaq, a kukõrdu ratsu sälläst alla, tagasi maa pääle. Esiq tõõsõndiin ommaq tuus esiq põhjusõq: kangõlanõ naas' pelgämä vai tull' täl pääpööritüs vai hiit' Pegasus tiä hindä sälläst maaha Zeusi tahtmisõ perrä. A Pegasus jakas' umma tiid ja Zeus võtť tiä lahkõhe vasta. Üte variandi perrä pand' Zeus tä taivahe ni tuudmuudu sündü Pegasusõ tähtkujo. Timä nõsõng märkse lämmide keväjäilmo ja tormõ tulõkit. Tuu köüdüs või tuust tullaq, et Pegasust Zeusi välginuuli kandjas peeti.

Pegasus ku tunnismärk tõõsõndõlõs ao joosul. Keskaost renessansini tähüsť Pegasus tarkust ja kuulsust, ildampa sai temäst luulõ ja inspiratsiooni tunnismärk. Tedä om joba antiikaost pääle ka kunstin pall'o kujotõt, a sis puudu tiäl köüdüs Muusadõga. Pegasust om ka vii, päävä ja šamanismiga köüdet.