Majjai
Majjai (ka majajas, majas, kobras, ladina k. Castor fiber) om Eesti kõgõ suurõmb jürräi. Tä või ollaq kooniq üts miitre pikk ja kolmkümmend kilogrammi rassõ. Majaja kask või ollaq hellepruun kooniq must. Tä hand om lag’a, tasadsõ lammõ ja soomusõlidsõ nahaga katõt. Tagomadsõ jala varbidõ vaihõl om ujonahk. Varbil ommaq kõvaq küüdseq. Tagomadsõ jala tõõnõ küüds on lahki aetu – tuu tüütäs ku kamm. Majaja silmaq ommaq tsillokõsõq. Nõnna ja kõrvu saa tä nahakibraga kinniq pandaq. Majjai saa ka vii all jürräq, selle et timä põsõ esiqeräline hõlm pand suu edimäidsi hambidõ takast kinniq.
Majjai oll’ mi edevanõmbidõ üts päämäidsi saakeläjit. Perämine majjai jahiti 19. aastagasaa edimädsel poolõl. Vahtsõhe tuudi majjai Eestihe 1957. aastagal. 2015. aastagal oll’ Eestih 14 000 majajat.
Majjai eläs vii veeren. Uma pesä tege tä perve uusihe vai ehitäs puuossõst ja mullast mitmõ miitre korgusõ kuhiligu. Majajapereq luu kanalidõ ja tammõ keerolidsõ süstemi, miä hoit viitasõnd pesäh ja lask julgõlt liikuq söögi manoq. Sääne ehitüs uputas mõtsamaa ärq ja tõnõkõrd ei lasõq eherüst kudõnõma minnäq. Majajidõ sulõngidõ tagodsõq saistulumbiq puhastasõq vett nink loovaq vahtsit elokotussit tõisilõ eläjä- ja kasvoliigele.
Majjai om kasvosüüjä. Suvõl süü tä hainkasvõ, talvõl lehepuu kuurt ja ossõ. Ummi vägevide hambidõga võtt tä kaq puid maaha. Inemine ja suurõq murdjaq eläjäq võivaq ollaq majajilõ vainlasõs. Oho kõrral karistas tä tõisi hanna kõva lahviga vasta viipinda.
Majaja pereh ommaq imä, esä ja samal aastagal nink mineväaastaga sündünüq pujaq. Pujaq sünnüseq lehekuuh vai piimäkuuh.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Tarvitõt om Elistvere eläjäpargi teedüstahvlit