Tööandja

Proosa

• Alandlikkus: tavaliselt rikkuse ja võimu juuresolekul sündsaks peetav hingeseisund. Iseäranis paslik töötaja pöördumisel tööandja poole.
  • Ambrose Bierce, "The Devil's Dictionary"

• Kollektivistliku ühiskonna liige püüab igas olukorras säilitada nii enese kui ka teiste väärikust. Väärikuse kaotamine on halvim, mis võib juhtuda. Viis, kuidas väärikust kaitstakse, võib individualistlikust kultuurist pärit inimesele jääda üsnagi arusaamatuks. Näiteks on kollektivistlikus ühiskonnas mõeldamatu, et alluvaga vesteldaks otse ja avameelselt tema töösooritustest, kuna sellises vestluses võib alluv oma väärikuse kaotada. Kui tööga ei olda rahul, siis antakse sellest teada taktitundeliselt ja kaudselt, näiteks kasutades vahendajat, kelleks võib olla töötegija mõni sugulane. Nõndamoodi halbu uudiseid edasi andes kaitstakse inimest väärikuse kaotamise eest.

Samuti kaitseb alluv tööandja väärikust. Näiteks kui tööandja õpetab töötajale mingit töövõtet, millest viimane siiski aru ei saa, ei ütle ta seda kunagi otse. Vastupidi, ta pigem ütleb, et saab kõigest aru, sest vastasel korral edastaks ta tööandjale sõnumi, et tegemist on halva õpetajaga, kes ei suuda arusaadavalt seletada. Nõnda haavaks ta tööandja väärikust, mis kollektivistlikus kultuuris on kõigi käitumisreeglite vastu. Seda, kas õpetusest aru saadakse või ei, tuleb tööandjal välja lugeda muude märkide järgi. (lk 26)

• Hille Pajupuu, "Kuidas kohaneda võõras kultuuris?", 2000, 1. trükk

• [Õpetussõnadest streikijatele:] On viimane aeg õppida hästi seletuskirja kirjutama, et mitte kriitilises olukorras teha tööandjale lihtsaks karistusi määrata.
• [Õpetussõnadest streikijatele:] Tööandjal on õigus pidada kinni streigil tööajast osalejate ühe tunni tasu. Kõik nahahoidjad võiksid streikijatele selle 50-100 krooni ulatuses vähemalt välja teha!
  • Kaia Vask, intervjuu: Tiina Jõgeda, "Hea meremeeste hoidja", Eesti Ekspress, 18. september 2008

• Vabakutselisena tegutsemise ajal sain tunda, kui keeruline – et mitte öelda võimatu – on Eestis ravikindlustuslepingut sõlmida, kui tööandja puudub.
  • Marge Monko, "Mul on hea meel, et kunstnikupalk ei jäänud vaid ühekordseks populistlikuks žestiks", ERR, 08.01.2019/kaasaegse kunsti uudiskiri, 07.01.2019

• Kui igaüks on enda sõnul motiveeritud, kirglik ja lahendustele orienteeritud, ei avalda see jutt tööandjale ükskord enam muljet.
  • Tiina Leemets, "Keelemood ja moesõnad", Postimees, 21. mai 2022

• Vananemisteooriad on arenenud. 50–60 aastat tagasi oli valdav eraldumisteooria ehk et mingist vanusest alates eeldati, et astud sammu kõrvale ja hakkad pensionäri elu elama. See tähendab eraldumist. Veel hiljuti oli Madalmaades reegel, et kui oled 70-aastane, siis pidid tagasi astuma 3. sektori organisatsiooni juhi kohalt. Meilgi muudeti alles 2000ndate alguses ära see, et tööandjale kuulub õigus sind pensioniea saabudes pensionile saata. Eraldumisteooria on olnud valdav erinevates ühiskondades, sh Nõukogude Liidus.
  • Tiina Tambaum, vestlusring: "Õnneliku lõpu nimel tasub pingutada ja hoida oma lähisuhted kvaliteetsed", Postimees, 13. august 2022

• Balletitantsijatel on Eestis kaks tööandjat, rahvusooper Estonia ja SA Teater Vanemuine. Neis töötab elukutselisi balletitantsijaid kokku 94, kellest vaid 24 on Eesti päritolu (või sellisel määral eestistunud, et siin 20 aastat täis tantsida ja Eestisse ka pärast tantsijakarjääri lõppemist elama jääda).
• Balletiartisti väljaõpe (vastavate eelduste ja ande olemasolul) kestab vähemalt kaheksa aastat, alustada tuleb hiljemalt 10-11-aastaselt. Riikliku tellimusega balletitantsija kutseõpe ei anna erialaõppe mahu tõttu täismahus keskharidust.

20-aastase väga intensiivse tööstaaži järel on 40-aastasel edukalt särava lavatee lõpetanul äärmiselt keeruline teatrivälise maailmaga kohaneda. Samaealised on oma karjääri tipus, nagu just äsja oli ka teatriga lõpparve tegema pidanud tantsija, aga tema tippspetsialisti oskused balletitantsus jätavad kõik tööandjad külmaks ja alustada tuleb kõige madalamalt.

Pikaks ümberõppeks pole mahti, sest tantsija palgast arvestatavaid sääste koguda pole võimalik ja sissetulekulünk ei ole mõeldav. Eks tuleb siis leppida madalapalgalise lihttööga.

• Triinu Upkin, "Balletitantsijad on pensioni ihu ja hingega välja teeninud", ERR, 06.12.2022

• Siin toimuv on oluline, sest see, mis toimub meiega, toimub kõigis töövaldkondades, kuna tööandjad seavad esikohale Wall Streeti ja ahnuse ning unustavad ära olulised panustajad, kes kogu masina tööle panevad.
  • Fran Drescher, näitlejate ametiühingu SAG-AFTRA president, kõne näitlejate streigi väljakuulutamisel; Sonaiya Kelley, "Read SAG-AFTRA President Fran Drescher’s fiery speech announcing actors’ strike", Los Angeles Times, 13. juuli 2023  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Sõnavabadus on seotud sellega, et inimene mõtleb: "Aga kui ma nüüd midagi kriitilist ütlen, siis mu tööandja ei taha mind enam."
• Rahvusringhääling on hea tööandja selles mõttes, et seal on väärtused selgemad. Teisest küljest mina ise olen rahvusringhäälingu suhtes ka veidike kriitiline. Ka see on ikkagi meediaorganisatsioon, kus juhid otsustavad küllalt palju.
  • Halliki Harro-Loit, intervjuu: Airika Harrik, "Ajakirjanduse professor: võim peab ikka ajakirjandust natuke kartma", ERR, 23.09.2023

• Mida andis kollektiivleping? Majanduskriisi ajal vähendati paljudes ettevõtetes palka ja koondati töötajaid, aga laevandusettevõtete töötajate tasu ei vähenenud, see hoopis kasvas kollektiivlepingu tõttu. [---]

Laevafirma pigem hakkas asju ametiühinguga läbi rääkima enne otsuste tegemist. See on üks parimaid asju, mis tööandjate ja töötajate vahel võib toimuda. Kui otsus töötajate või töötajate esindajatega läbi rääkida, siis jõutakse parima lahenduseni. Kui ilma selleta otsus teha ja selgub, et, ups, ei olnudki kõige parem asi, siis tuleb minna kohtusse vaidlema või tekivad muud probleemid. Konflikte annab ennetada.

• Kaja Kallas võib öelda, et töötuskindlustuse maks peab tõusma, aga selle otsustavad tööandjad ja ametiühingud. [---]

Minu teada on nii ametiühingud kui ka tööandjad öelnud, et maks ei tõuse. Valitsus võib soovida, aga sotsiaalpartnerid, ametiühingute ja tööandjate keskliidud lepivad maksu suuruse kokku.

• Kaia Vask, intervjuu: Andrus Karnau, "Kaia Vask: valitsus võib tahta, aga selle asja otsustame meie", Postimees, 4. november 2023