Süst

Luule

Sääsk pidas laborandiks end
ja lendas mööda hoovi,
ta juba eemalt pinises:
"Ma võtan vereproovi.
...
Miks käised üles käärida?
Ma süstin, kuhu juhtub.
Ka piiritust ei poolda ma,
päh! rumal jutt on puhtus.

Ja kuigi mekin mõnikord
te vereproovid ära,
siis tolle tühja pärast küll
ei maksa teha kära."

• Heljo Mänd, "Sääsk", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 54

Proosa

• Esmalt oli Daniel hakanud regulaarselt külastama doktor Foisneli: olla kaheksateistkümneaastaselt surma mõistetud — see mõjub ikkagi vapustavalt organismile. Ta käis kaks korda nädalas doktori juures süsteid saamas ja kohtas alati oma teel metsa-kadunud-Martine'i, kes istus küla serval kivipostil. (lk 36)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962