[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Parempoolsus

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Esteet on parempoolne reaalpoliitik ilu riigis.
    • Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999, lk 70


  • Äärmisel paremal tiival asus tuletõrjepealik. Ta oli niivõrd parempoolne, et ta isegi ei teadnud, millisesse parteisse ta kuulub.


  • Budapestis asuva Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) soouuringute osakond on oma valdkonnas üks tunnustatumaid maailmas, ent Orbáni valitsus nimetas seda ebateaduslikuks ideoloogiaks, mille koht ei ole ülikoolis. Selline raamistus ei ole Ungarile ainuomane, vaid samuti osa laiemast nähtusest, kus radikaalselt parempoolsed katoliiklikud organisatsioonid levitavad üle Euroopa kuulujutte "sooideoloogia" tondist, mis ründavat traditsioonilisi pereväärtusi jms. Nende endi kampaaniad ise on aga laias laastus suunatud nii naiste kui ka soo- ja seksuaalvähemuste õiguste vastu. Eestis tunneme ühte sellist organisatsiooni nime all Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.



  • Niisiis on eksitav näha parempoolsuses mingit marmorskulptuuri, mis 1789. aastal valmis tahuti, mis on siiani oma kaunist kuju säilitanud ning mida vahest ajaga kogunenud tolmukattest puhtaks pühkida tuleb, et skulptuuri tõeline vorm muu sadestuse alt uuesti välja kooruks.
Pigem võiks parempoolsusest (nagu paljudest teistest mõistetestki) mõelda kui puust, mille juured ulatuvad küll 200 aasta tagusesse aega, kuid millele on aja jooksul kasvanud nii mõnigi uus võra ning mille erinevad osad on erinevatel ajahetkedel olnud rohkem või vähem elujõulised. Selle puu võras leiavad oma koha nii rahvuskonservatiivid, monarhistid, kristlikud demokraadid, rahvusäärmuslased ja rassistid kui ka klassikalised- ja neoliberaalid.
  • Olgugi, et parempoolse maailmavaatega inimesed rõhutavad sageli traditsiooni ja järjepidevuse olulisust elus ja riigivalitsemises, on nendegi vaated muutunud vastavalt ajale ja oludele. Sestap tuleks näha taolisi üleskutseid "tõelise" parempoolsuse juurde tagasi pöördumiseks mitte kui siirast sisekaemust, vaid kui poliitilist retoorikat, mille abil püütakse enda poole võita inimesi, kes uue liikumise reaalsete poliitikatega nõustuda ei pruugiks.