Orbiit
Ilme
Proosa
[muuda]- Orbiidil ei ole ööd ega päeva, ülemist ega alumist. Kellelgi pole "jalad maas". Ükski nali pole "maine". Ükski mõte pole "ajakohane". Ükski erutus pole "ebamaine". Orbiidil tõuseb päike iga poolteise tunni järel ja igas nädalas on sada kaksteist päeva. Kuid aeg on ju alati olnud üks meie julgemaid ja nupukamaid väljamõeldisi, ja kui järele mõelda — üks meie kõige usutavamaid fiktsioone. (lk 319)
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
- [Venemaa satelliidi muutmisest kosmoseprügiks raketikatsetusel:] Raketikatsetused Maa madalal orbiidil viivad lõpuks orbiitide ummistumiseni. See võib omakorda teha Maa madalale orbiidile otsa peale, ehkki sadade tuhandete aastatega puhastub orbiit loomulikul teel ise ära.
- [V]õtame väljakutset tõsiselt ja katsetame satelliitide orbiidilt eemaldamiseks uut plasmapurustamise tehnoloogiat. Inimkonna rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski tehnoloogia.
- [Kosmoseprügi kuhjumisest kokkupõrgetes:] Ma küll pole seda mudeldanud, aga kujutan ette, et ajapikku võtaks see üle kogu Maa madala orbiidi. Siis oleks kosmoseajastu vähemalt Maa madala orbiidi jaoks läbi.
- Tehnoloogia poolelt on probleem väga keerukas. Kui satelliit veel töötab, peame andma oma parima, et see orbiidilt ära tuua. [---] Näiteks eespool mainitud Envisat ei tööta juba kümme aastat ja põhjustab ESA-le palju peavalu. Kuidas sellist satelliiti orbiidilt kätte saada, mis enam ei vasta? See on väga keeruline.
- Andris Slavinskis, Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske", ERR, 18.11.2021