[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Inglisild

Allikas: Vikitsitaadid
Louis Höflinger, "Inglisild" (1860)

Inglisild on Tartus Toomemäel asuv sild.

Proosa

[muuda]
  • [Tartu õpperingkonna kuraatorist kindralleitnant Kraffströmist:] Kraffströmi valitsemisele oli iseloomulik, et suure Toome silla ümberehitamisel vahetati sügavamõtteline tekst Otio et musis sacrum ["Puhkusele ja muusadele pühadus"], mis oli Morgensterni poolt valitud selgelt silmas pidades teaduslikke instituute Toomel, vaimuvaese teksti vastu Otium reficit vires ["Puhkus taastab jõudu"].
    • Emil Anders, "Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused", tlk Aira Võsa, 2012, lk 98


  • Prof. Georg Fr. Parrot oli sünnilt prantslane ning omapärasemaid mehi ülikooli algaastail. Tema kui primo rectori universitatis Dorpatensis 1802–1813 pronksist näoreljeef ehib praegugi puust n.n. Ingli silla lõunapoolset külge, mille alt, Lossi tänavat pidi, üles minnes näeme silla teisel küljel kullatud tähtedel lihtsat lauset: "Otium reficit vires". Viitab see Toomimäele nagu miski "otiumile" või on tahetud sellega midagi muud tähendada? Ei tea.


  • Akadeemik Paul Ariste armastas rääkida niisugust lugu.
1950.–1960. aastail käinud Tartu ülikooli soome-ugri kateedris keegi eesti soost keelemees Leningradi ülikoolist, kes oli absoluutselt veendunud, et kirillitsa on parim vahend eesti keele hääldusliku eripära ülesmärkimiseks. Jäänud lahtiseks, kas see oli inimese isiklik initsiatiiv või täitis ta kellegi-millegi tellimust. Ladina keelt mees ei osanud ja kui nad Aristega kõndides Raekoja platsilt Inglisilla lähedale jõudsid, küsinud ta, mida tähendab sillal tekst OTIUM REFICIT VIRES (puhkus taastab jõu). Ariste vastanud – suitsetamine keelatud!
  • Olev Remsu, "Rongiga maailma lõppu", 2009, lk 174


Luule

[muuda]

Barclay de Tolli kaalub Barclay platsil
tuvide sitta.
Eesmärgitult sagivad värvimütsides tudengid
Rüütlis ja Küütris.
Mõttes mõlkumas: otium reficit vires.

  • Kalju Lepik, "Kivisilla vari", rmt: "Kadunud külad", 1985, lk 57–58