Ernestine Rose

Ernestine Louise Rose (neiupõlvenimega Ernestine Louise Potowska; 13. jaanuar 1810, Piotrków Trybunalski, Kongressi-Poola – 4. august 1892, Brighton, Inglismaa) oli Poola juudi päritolu USA parfüümitootja, ateistlik feminist ja abolitsionist, üks 19. sajandi USA naisõigusluse mõjukamaid intellektuaale.

Sõnavõtud ja esinemised

[Kokkutulekul New Yorgi osariigis Rochesteris, 1853:] Ma eeldan, et te kõik olete nõus, et naine on inimene. Kui tal on õigus elule, on tal ka õigus elatist teenida. Kui ta on inimene, on tal õigus arendada välja võimed ja oskused, mis tal inimesena on. Kui need on välja arendatud, on tal õigus neid kasutada. (lk 129-130)
[Ühiskondliku Reformi Kogul Bostonis, 1844:] Mis õigused on naistel? [---] Neid karistatakse, kui nad rikuvad seadusi, mille tegemises pole neil sõnaõigust. Kõik teed ettevõtlikkuse ja saavutuste juurde on neile suletud. Kui nad on vaesed, peavad nad rügama pennide eest, kui nad kuuluvad rikaste hulka, peavad nad olema moekalt üleslöödud salonginukud... (lk 49)
- Cit. via: Carol A. Kolmerten, "The American Life of Ernestine L. Rose", Syracuse, NY: Syracuse University Press, 1999 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Ma olin mässaja juba viieaastaselt.
[1856, Üleameerikalisel Naiste Õiguste Kogul:] Kõigi aegade targimad pead on tunnistanud, et tähtsaim aeg inimese hariduses on lapsepõlves. [---] See hariduse kõige tähtsam osa on jäetud täielikult ema hoolde. Tema valmistab ette pinnast tulevase kultuuri jaoks. [---] Aga ema ei saa anda, mida tal endalgi pole; nõrkus ei suuda anda tugevust. Kas suudab ta puuduliku haridusega [---] arendada välja võimed, kutsuda esile energia ja anda iseseisvuse vaimu oma poegadele? [---] Emal peavad olema need kõrged ja üllad omadused, muidu ei saa ta neid iial oma järeltulijatele edasi anda.
[1860, Üleameerikalisel Naiste Õiguste Kogul:] Vabadus, mu sõbrad, ei tule pilvedest nagu meteoor, see ei puhke õide ühe ööga, see ei tule ilma suurte pingutuste ja suurte ohvriteta; kõik, kes vabadust armastavad, peavad selle nimel tööd tegema.
[Pärast mustanahalistele meestele hääleõiguse andmist 1870:] Vabariigis, mis on rajatud vabadusele, tuleb naine samavõrd kui neegergi tunnistada võrdseks kogu inimrassiga.
- Cit. via: "Ernestine Rose: A Troublesome Female", American Atheists/Internet Archive, 2008 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

"Ateismi kaitseks"

Tõlgitud teosest: Ernestine Louise Rose, "Ateismi kaitseks" ("A Defence of Atheism"), 1881. ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Looduslugu annab meile üldised teadmised loomariigist: mitmesugustest eri liiki organismidest, nende struktuuridest ja võimetest. Füsioloogia õpetab inimese loomust, seadusi, mis valitsevad tema olemist, elutähtsate organite tööd ja tingimusi, millest üksi sõltuvad tervis ja elu. Frenoloogia käsitleb mõistuse seadusi, aju erinevaid osi, temperamente, organeid, kuidas arendada üht ja suruda alla teisi, et luua hästi tasakaalustatud ja tervislik seisund. Kuid kogu loomariigi elutegevuses - ehkki aju peetakse "mikrokosmoseks", millest võib leida sarnasuse või suhte kõigega, mis Looduses leidub - pole ühtki punkti, mis annaks märku Jumala olemasolust.

Matemaatika paneb aluse kõigile täppisteadustele. See õpetab arvude kombineerimise kunsti, kauguste arvutamist ja mõõtmist, kuidas lahendada probleeme, kaaluda mägesid, loodida ookeanisügavikke; kuid see ei anna meile suuniseid, kuidas hinnata Jumala olemasolu.

Astronoomia räägib meile Päikesesüsteemi imedest - igavesti pöörlevaist planeetidest, nende liikumiste kiirusest ja kindlusest, planeetide ja tähtede vahelistest kaugustest. See ennastab hämmastava ja imelise täpsusega varjutusi, komeetide nähtavust Maal ja tõestab vääramatut gravitatsiooniseadust, kuid on täiesti vaiki Jumala olemasolu teemal.

Oli suur viga öelda, et Jumal tegi inimese oma näo järgi. Kõigl aegadel on inimene teinud Jumala omaenda näo järgi ja me leiame selle olevat täpses vastavuses tema tsivilisatsiooniga, tema teadmistega, tema kogemustega, tema rafineeritusega, tema õigus-, õiglus-, vabadus- ja inimsustundega - selliseks tegi ta ka oma Jumala. Kuid olgu see rohmakas või peen, julm ja süüdistav või leebe ja lahke, lepitamatu türann või õrn ja armastav isa, ikkagi on see tema enda mõistuse emanatsioon, pilt temast endast.

Aga, küsite teie, kuidas hakkas inimene üldse Jumalast mõtlema või kirjutama? Vastus on väga lihtne. Teadmatus on Ebausu ema.

Kuid meile öeldakse, et Piibel ilmutab suure saladuse. Kus Loodus on juhm ja inimene harimatu, kõneleb Ilmutus prohvetluse enesekindlal häälel.

Universum on hiiglasuur keemialabor, mida selle sisemised jõud pidevalt töös hoiavad. Külgetõmbe, ühinemise ja eemaletõuke seadused või printsiibid loovad lõppematus järgnevuses tekkivaid, lagunevaid ja taastekkivaid nähtusi. Selle viiside mõistmiseks oleme liiga rumalad, oletamiseks liiga tagasihoidlikud ja jutlustamiseks liiga ausad. Kui inimene oleks kannatlik ja erapooletu uurija, mitte ei seoks kõike talle mõistmatut lapsikute eelarvamuste kaudu üleloomulike põhjustega, mille nimed peavad varjama tema teadmatust, vaid selle asemel jälgiks Looduse tööd, siis kahtlemata teaks ta rohkem, oleks targem ja õnnelikum.