ZIL-131
ZIL-131 (ЗиЛ-131) | |
---|---|
Tootja | ZiL |
Tootmine | 1964–2012 |
Kokkupanek | Moskva, Venemaa |
Eelkäija | ZiL-157 |
Mootor | 6,0 l V8 bensiinimootor |
Seotud | ZIL-130 |
ZIL-131 (ЗиЛ-131) on Nõukogude Liidus (Venemaal) Lihhatšovi-nimelises tehases (ZiL) valmistatud keskmine (5 t kandejõuga) taktikaline veoauto. Tootmine on lõpetatud, kuid auto mudel on veel laialt kasutuses.
-
Zil-131 puurauto
-
ZIL-131
-
ZIL-131 sidesõlm
-
ZIL-131 kütuseveok
-
ZIL-131 õhutõrjeraketi vedukina (1983)
-
ZIL-131 raketiheitja BM-21B Grad-1
Taktikalis-tehnilised andmed (vintsiga madelauto)
[muuda | muuda lähteteksti]Mõõtmed ja mass
[muuda | muuda lähteteksti]- Täismass: 11 925 kg
- Kandejõud: 5000 kg / maastikusõidul 3500 kg
- Haagise maksimaalne mass: 6500 kg / maastikusõidul 4000 kg
- Pikkus: 7040 mm
- Laius: 2500 mm
- Kõrgus kabiini katuseni: 2510 mm
- Kõrgus presentraamiga: 2970 mm
- Jäljelaius: 1820 mm
- Kliirens: 330 mm
- Veokasti pind: 3600 × 2322 mm
Mootor
[muuda | muuda lähteteksti]- Tüüp: bensiinimootor ZIL-5081
- Silindreid: V8
- Töömaht: 6,0 l (5969 cm³)
- Võimsus: 110 kW (150 hj)
- Pöördemoment: 410 Nm
- Silindrite tööjärjekord: 1-5-4-2-6-3-7-8
- Käigukast: 5 edasi + 1 tagasi
- Jahutusvedelik: 29 l
- Mootoriõli: 9 l
- Kütusepaak: 2 × 170 l
- Kütusekulu: 50 l / 100 km
- Sõidukaugus maanteel: 650 km
- Kiirus: 80 km/h
Veermik
[muuda | muuda lähteteksti]- Rattavalem: 6×4, lülitatav 6×6
- Veljed: 12.00-20
- Rehvid: 305R20
- Vedrustus: lehtvedrustus, esiteljel hüdroamortisaatorid
- Teljekoormus täismassiga:
- esitelg: 3060 kg
- tagateljed 2 × 3535 kg
- Pidurdusteekond 50 km/h korral: 29 m
- Pöörderaadius: 10,8 m
Läbivus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõusunurk koormatult: 31°
- Veetõkke sügavus: 0,9 m, eriettevalmistuse korral kuni 1,4 m
- Pealesõidunurk: 36°
- Mahasõidunurk: 40°
Muud andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Vints
- tõmbejõud: 5 t
- trossi pikkus: 65 m
- Isikkoosseis: kabiinis 3 + kastis pinkidel 16
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]ZIL-131 on mudeli 130 militaarversioon. Masin on lihtne ja robustne ning üsna hea maastikuläbivusega, kuid kasutatuna mitte eriti töökindel. Bensiinimootor on erivõimsuselt (u 12,5 hj/t) pisut nõrgavõitu, kuid siiski rahuldav. Tagateljed on ühendatud vankriga ja ilma amortisaatoriteta. Rehvide rõhku on võimalik reguleerida otse kabiinist, mille abil on võimalik suurendada läbivust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]ZIL-131 ja sarnaste tehniliste sõlmedega tsiviilvariant (rahvamajanduslik variant) ZIL-130 töötati Nõukogude Liidus välja 1950.–1960. aastail. Kasutusse võeti mõlemad 1967. ZIL-131 vahetas välja vanemad masinad ZIL-157. Toodeti põhiliselt madelautot vintsiga/vintsita, furgoonautot ja sadulautot, lisaks eriotstarbelisi sõidukeid. 1986. aastal masinat moderniseeriti (ZIL-131N) ja tootmisse läks ka diiselmootoriga versioon. Tootmine lõpetati 2002.
Lisaks armeeversioonile valmistati ka tuletõrjeautosid, millest levinumad olid ka Eestis laialdaselt kasutuses olnud paakauto AC-40 (АЦ-40) ja redelauto AL-30 (АЛ-30).
-
AC 3,0-40 (ZiL-131)
-
АЛ-30 (131) ПМ-506
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- ZIL-130 – tsiviilvariant
- ZIL-157 – eelkäija
- GAZ-66 ja Ural 375 – paralleelselt toodetud ja kasutatud armeemasinad
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: ZIL-131 |