Vikipeedia:Sissejuhatus
|
|
Juhend:Sisukord |
| Sissejuhatus | Tutvu Vikipeediaga | Kuidas mina aidata saan? | Redigeerimise õppekäik |
Tere tulemast vabasse entsüklopeediasse Vikipeedia!
Vikipeedia on entsüklopeedia, mida ühiselt kirjutavad paljud vabatahtlikud ning mille sisu on vaba: see ei ole mitte ainult tasuta saadaval, vaid on nii praegu kui ka edaspidi vabalt levitatav, reprodutseeritav ja kohandatav. Sellise vabaduse tagavad Creative Commonsi Attribution/Share-Alike-litsentsi tingimused, mille all kõik Vikipeedias leiduv tekst on avaldatud. Loe selle litsentsi kohta lähemalt siit.
Eestikeelne nimi "Vikipeedia" tuleneb ingliskeelsest nimest Wikipedia, mis on saadud kahe sõna, wiki (havai keeles 'kiire') ja encyclopedia (eesti keeles 'entsüklopeedia') liitmisel. Viki on veebisait, kus igaüks, kellel on ligipääs internetiühendusega arvutile, võib veebilehitsejas muuta, parandada ja täiustada kõiki artikleid, lihtsalt vajutades "Muuda"-linki.
Vikipeedia on olemas enam kui 300 keeles, millest umbes 160 sisaldavad rohkem kui 10 000 artiklit (täielik nimekiri asub siin). Esimene, ingliskeelne versioon, sai alguse 2001. aasta jaanuaris, ning nüüdseks on seal juba üle kuue miljoni artikli.
Käesolev, 2002. aasta augustis loodud eestikeelne Vikipeedia oli 2006. aasta 1. juuni seisuga 18 166 artikliga suuruselt 31. kohal, olles näiteks otse leedukeelse versiooni järel ja horvaadikeelse ees. Praegu on meil kokku 249 167 artiklit ning oleme sellega 45. kohal. Võrdluseks: Eesti entsüklopeedia kõikides köidetes kokku on umbes 70 000 märksõna.
Loe ka Vikipeedia artikleid "Vikipeedia" ja "Eestikeelne Vikipeedia"...
Tugevad ja nõrgad küljed
[muuda lähteteksti]Vikipeedia tugevad ja nõrgad küljed tulenevad tema avatusest, kaastöötajate paljususest ning artiklite kirjutamisest konsensuse alusel vastavalt kokkulepitud reeglitele.
- Vikipeedia on avatud suurele hulgale kirjutajatele. Seetõttu on ta vähem haavatav kallutatusele ja ühepoolsusele, teda on väga raske tsenseerida ning ta on palju avatum värskele informatsioonile ja veaparandustele, kuid ta on avatum ka vandaalidele ning kontrollimata infole.
- Vikipeediat kirjutatakse konsensuse põhjal. Seetõttu on enamikus artiklites õiglaselt kirjeldatud kõiki levinud vaateid ning on võimalik saavutada erapooletu hoiak ka vastuolulistel teemadel, kuid konsensuseni jõudmine võib võtta väga kaua aega ning tihti takistavad seda äärmuslike vaadetega kirjutajad.
Peamised tugevad küljed
[muuda lähteteksti]- Et siin on palju aktiivseid kirjutajaid ja toimetajaid paljudes keeltes, võimaldab Vikipeedia paljude teemade puhul paremat ligipääsu või pakub rohkem teavet kui teised allikad.
- Vikipeedias valmivad tihti eeskujulikud entsüklopeediaartiklid jooksvate sündmuste kohta tundide või päevade jooksul pärast nende toimumist.
- Vikipeedia on üks väheseid kohti, kus püütakse anda neutraalset, objektiivset, entsüklopeedilist kirjeldust populaarkultuurist.
- Vikipeedia on vähem läänekeskne kui enamik teisi allikaid.
- Võrreldes enamiku teiste veebipõhiste allikatega suurendab Vikipeedia avatud lähenemine tunduvalt võimalust, et faktiviga või eksitav lause parandatakse suhteliselt kiiresti ära.
- Vikipeedias on raske korraldada tsensuuri mingi kindla grupi huvides ja suruda peale teatud vaatepunkti. Peaaegu alati see mingi aja jooksul ebaõnnestub.
- Erinevalt paljudest teistest veebis leiduvatest allikatest ei ole Vikipeedias karta, et informatsioon "haihtub" või kustutatakse.
Peamised nõrgad küljed
[muuda lähteteksti]- Vikipeedia radikaalne avatus tähendab seda, et mis tahes artikkel võib mis tahes hetkel olla näiteks käimasoleva ulatusliku toimetamise või äsjase vandalismi tõttu halvas seisundis.
- Madalakvaliteediline tekst võib Vikipeedias kaua säilida, sest kirjutajatevaheliste tõsiste vaidluste puhul võidakse tekst külmutada.
- Otsene vandalism avastatakse tavaliselt kiiresti ning rikutud artikkel taastatakse, Vikipeedia nõrkuseks on pigem peidetud vandalism ja erapoolikute seisukohtade levitamine.
- Et Vikipeedia kirjutamine toimub stiihiliselt ja muudatused olenevad konkreetsete kirjutajate algatusest, siis võivad artiklid tähtsate ja vajalike teemade kohta puududa või olla äärmiselt napid.
- Et artiklite sisu oleneb konkreetsete kirjutajate teadmistest ja huvidest, siis võib käsitletava nähtuse mõni külg olla käsitletud väga hästi, mõni teine aga olla kirjeldatud lühidalt või üldse mainimata jäänud.
- Paljud kasutajad ei pea Vikipeedia põhireeglitest täielikult kinni. Sageli jäetakse näiteks allikatele viitamata.
Vaata ka
[muuda lähteteksti]