Vikatimees

See artikkel räägib allegoorilisest väljendist ja kujundist; Terry Pratchetti romaani kohta vaata artiklit Surm (Kettamaailm); Bernardo Bertolucci debüütfilmi kohta vaata artiklit "Vikatimees (film)".

---

Austria-Ungari keisririigis sündinud serbia kunstniku Stevan Aleksići sümbolistlik maal "Surmaniitja", mis asub Matica Srpska galeriis Novi Sadis

Allegooria surma pühkides päikesekell küünlapuga.

Vikatimees on allegooriline väljend ja kujund, mis tähistab surma.

See on abstraktse mõiste personifikatsioon. Vikatimehe kujund on kasutusel nii eesti kui ka paljudes muudes keeltes (inglise keeles näiteks Grim Reaper või Reaper Man).

Vikatimehe kujund pärineb tõenäoliselt kahest allikast: Vana Testamendi Surmaingel ja vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Kronos.

Surmaingel figureerib paljudes erinevates religioonides. Islamis kutsutakse teda Azraeliks, kes kirjutab igavesti nimesid suurde raamatusse, seejärel neid kustutades. Inimene kirjutatakse raamatusse sündides ja kustutatakse surres. Judaismis on Surmaingli nimeks Malakh ha-Mavet. Babülonlased kutsusid surma Motiks.

Surmaingel (Vikatimees) ei ole aga sugugi negatiivne kangelane vaid hea, püha ja oodatud isik, käskjalg, kellele Jumal on andnud volitused koguda hinged paradiisi. Teisest küljest võib Surmaingli ülesandeks, nagu kirjeldab Vana Testament, olla ka egiptlaste karistamine, kuid samas juutide säästmine. Aeg-ajalt aetakse Surmainglit segi Saatana, langenud inglite ja pimeduse jõududega.