Valgejõgi
| Valgejõgi | |
|---|---|
 Nõmmeveski juga Valgejõel | |
| Lähe | Pandivere kõrgustikul |
| Suubub | Hara lahte |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 452 km² |
| Pikkus | 89,5 km[1] |
| Langus | 107 m |
| Lang | 1,26 m/km |
| Vooluhulk | 3,5–4 m³/s |
| Parempoolsed lisajõed | Pala oja, Pikkoja, Lõõtsa oja |
| Vasakpoolsed lisajõed | Rauakõrve oja, Vasaristi oja |
 | |
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi. Pikkus 89,5 km, valgla 452 km².
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Porkuni järvest, voolab läbi Kõrvemaa põhjaosa ning suubub Loksal Hara lahte.
Suudmest 19 km kaugusel asub jõel Nõmmeveski juga ja pais. Aastatel 1923–1927 sinna rajatud Nõmmeveski hüdroelektrijaam hävis tulekahjus 1964. aastal ning on praegu varemeis. Samuti on hüdroelektrijaam varem töötanud Kotkal (9 km suudmest).
Nõukogude ajal toimus jõe oluline reostus Tapa linna, seal paiknenud sõjaväeosade ning nende harjutusväljakute poolt.[2]
Jõe lõhilaste potentsiaalsed kudupaigad kaardistati nelja mehe (Marek Vahula, Virko Sirkel, Hannes Sirkel, Sass Sirkel) poolt augustis 1995. Ametlik ettepanek jõe avamiseks Kotka paisul kalatrepi abil tehti nende poolt sügisel 1995.[viide?] Tulvavete ja looduse jõul purunes pais 9. augustil 2016 ja jõgi avanes kaladele hoopiski looduse jõul.[3]
Valgejõe järgi on nimetatud Loobu kihistu Valgejõe kihistik.[4]
Elustik
[muuda | muuda lähteteksti]Suurtaimedest on tuvastatud 55 taksonit, sh 6 makrovetikat ja 9 sammalt. Soontaimedest on levinumad väikeseviljane jõgitakjas ja voldine parthein.
Suurselgrootutest on registreeritud 166 taksonit. Arvukamad on jõe kirpvähk, harilik ojapäevik ja kihulased. Kiililistest leidus rohe-vesihobu.
Kalasid esineb 22 liiki. Enamikule liikidest on rändetõkkeks Nõmmeveski juga, mida ületavad vaid lõhe, meriforell ja suuremad jõeforellid. Kogu jõe ulatuses on levinud ojasilm, haug, lepamaim, luukarits. Trulling ja luts elavad Vahakulmust suudmeni (72 km), harjus ja võldas Tapalt suudmeni (66 km). Eri jõeosades võib kohata veel särge, ahvenat, linaskit, hinki. Jõesilmule on rändetõkkeks Kotka paisuvare (9 km suudmest).[2]
Valgejõe org
[muuda | muuda lähteteksti]Osa Valgejõe orust on arvele võetud ürglooduse objektina.[5]
Orus asub Nõmmeveski paljand.
-
Valgejõgi (talv 2016) -
Valgejõgi Lahemaal Kotka küla lähedal -
Nõmmeveski juga Valgejõel (november 2008) -
Valgejõgi Kotka küla lähedal, 11 km suudmest ülesvoolu -
Valgejõgi -
Valgejõgi Loksa linnas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Valgejõgi keskkonnaportaalis, vaadatud 5.12.2019.
- ↑ 2,0 2,1 . Eesti jõed. Koostanud Henn Timm, Peeter Pall, Rein Järvekülg, Sirje Vilbaste. Tallinn 2019, lk 170
- ↑ Kotka pais Valgejõel purunes tulvavees, hea uudis lõhelistele. ERR, 9. august 2016
- ↑ Valgejõgi Eesti geokogude infosüsteemis, vaadatud 24.08.2019
- ↑ Ürglooduse objekt: Valgejõe org Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 02.05.2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Valgejõgi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis