Värvitoon

Näide 24-toonisest värviringist, millele on lisatud kolm astet tumedaid varjundeid

Munselli 20-tooniline värviring (10 põhitooni ja 10 vahetooni)

Värvitoon on värvi omadus, mis annab värvusele tema koha spektris, määratleb värviperekonna ja on kirjeldatav värvinimetusega ( näiteks punane, kollane, roheline, sinine või mõni vahekategooria). Värvitoon on otseselt seotud valguse lainepikkusega^[1]. Värvitoon on kolmemõõtmelistes värvisüsteemides üks värvi põhikarakteristikutest (inglise keeles hue, saksa keeles Farbton). Värvitooni segusid akromaatiliste värvidega (valge, musta või halliga) nimetatakse värviteoorias värvivarjunditeks.

Kõnekeeles, erinevalt värviteooriast, tähendab sõna värvitoon teistest värvidest eristuvana tajutavat värvi^[2], nüanss ja varjund on sellega peaaegu sünonüümsed^[3]^[4].

Värvitoon värvisüsteemis või -mudelis

Värvitoone võib olla lõpmatu hulk, sest spektri värvitooniskaala on pidev ja intervallid toonide vahel võivad olla kuitahes väikesed. Värvisüsteemides ja -mudelites kasutatakse värvitooni tähistamiseks kindlaid numbreid või koode. Nurgakraadides saame katkematu skaalaga värviringis tähistada 360 astet (näiteks HLS/HSB mudelis). Lihtsustatud värviringis esitlemiseks valitakse välja optimaalne hulk toone (näiteks 10 tooni, 24 tooni vm), sõltuvalt eesmärgist ja aluseks võetud värviteooriast (Ostwaldi süsteem, Munselli süsteem, Natural Colour System).

Värvitooni võimalikud heledate (segud valgega), tumedate (segud mustaga) ja tuhmide varjundite (segud halliga) variandid moodustavad värvitooni perekonna.

Värviringis lähestikku asetsevaid värvitoone nimetatakse lähedasteks ehk analoogvärvideks. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sarnasemad ja teatud piirist ka eristamatud, suuremate intervallide korral erinevamad. 24-toonilises värviringis on värvitoonid veel küllalt hästi eristatavad. Analoogvärvideks võib nimetada laias laastus 60-kraadise nurga sisse mahtuvaid värvitoonide üleminekuid^[5].

Värvitoonide nimetused

Erinevalt värvitoonide endi hulgast, mis võib olla ükskõik kui suur, on värvitoonide nimetuste hulk piiratud, isegi koos omadussõnadega. Värvinimede hulk ja kasutus on eri keeltes ja kultuurides erinev^[6]^[7]. Värvinimede kasutus võib sõltuda ka iga üksiku vaataja värvitajust. B. Berlini ja P. Kay 1969. aastal ilmunud uurimus "Basic Color Terms: Their Universality and Evolution" püstitab teesi värvileksika arengu universaalsusest vähemalt põhivärvinimede osas.

Kaubanduses, tööstuses, kunstis, farmaatsias ja muis valdkondades kasutatavad toodetega seotud värvitoonide nimetused on suures osas kokkuleppelised^[8]. Üldarusaadava süsteemi loomise eesmärgil on kehtestatud erinevaid tähistamise standardeid ja püütud viia neid vastavusse eri valdkondades kasutavate nimetustega^[9], näiteks 1930. aastatel Ameerika Ühendriikides loodud ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem.

Vaata ka

Viited

Välislingid

[1] ttp://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvikorrastus_Varvikarakteristikud0.htm

[2] ttp://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4rvitoon

[3] ttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=n%C3%BCanss&F=M

[4] ttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=varjund&F=M

[5] ttp://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvikujundus2.htm

[6] ttp://emakeeleselts.ee/omakeel/2016_2/OK-2-2016_01.pdf

[7] ttp://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2008_2/OK_2008-2_02.pdf

[8] ttps://ux.stackexchange.com/questions/35350/how-to-best-communicate-color-names-to-users-more-clearly

[9] COLOR Universal Language and Dictionary of Names 1976. aasta väljaanne

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]