Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus [X],nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.[1]
Uitnärvi areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
Koduloomadel kulgeb uitnärv piklikaju vastavatest tuumadest koljuõõne kägimulgu kaudu rinnaõõnde ja moodustab rohkelt harusid[2]:
- ajukestaharu (ramus meningeus)
- kõrvalestaharu (ramus auricularis)
- neeluharud (rami pharyngei)
- kraniaalne kõrinärv (n.laryngeus cranialis
- südameharud (rami cardiaci)
- tagasikulgev kõrinärv (n.laryngeus recurrens)
- bronhiharud (rami bronchales)
- söögitoruharud (rami (o)eophagei)
- dorsaalne uitnärvitüvi (truncus vagalis dorsalis)
- ventraalne uitnärvitüvi (truncus vagalis ventralis).
Inimestel lähtub uitnärv piklikajus paiknevatest tuumadest. Uitnärvi siseelundites hargnevad sensoorsed kiud lõpevad interoretseptoritega. Peamiselt parasümpaatilisi kiude sisaldav uitnärv väljub koljuõõnest kägimulgu kaudu ja innerveerib koos harudega aju kõvakesta, väliskuulmekäigu nahka, kõrvalesta, neelu, kõri, aorti, südamelihast, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, peensoolt, jämesoolt, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju.[3] Parasümpaatiliste kiudude sekretoorsed kiud innerveerviad kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. Motoorsed kiud innerveerivad neelu ja kõri lihaseid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 808:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 371, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 223, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- G. H. PARKER,CARBON DIOXIDE FROM THE UNSEVERED VAGUS NERVE OF THE SNAKE, July 3, 1928., Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.2.01.153: nervus vagus [X]. Uitnärv
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Nervus vagus. Uitnärv, lk 129, 5th ed, 2012
- Sissekanne Encyclopaedia Britannicas