Punajalg-tilder
Punajalg-tilder (Tringa totanus) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Punajalg-tildri rahvapärased nimetused on rohutüll, tüllütt, tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök ja tillu.[1]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Punajalg-tilder on levinud Euraasias. Ta pesitseb põhja suunas Peterburini, lõuna suunas Himaalaja eelmäestikeni ja ida suunas Tatari väinani. Üksnes Balkani poolsaarel ta ei pesitse. Armeenias kohtab teda enam kui 3 km, aga Pamiiris kuni 4 km kõrgusel. Ta talvitub Aafrikas ja Lõuna-Aasias, aga osalt Briti saartel ja Itaalias.[2]
Eestis on ta rannikul harilik, sisemaal aga väikesearvuline haudelind[3]. Eestis pesitseb umbes 6000 paari, kusjuures asustustihedus on kõige suurem Läänemaal ja Saaremaal[1]. Ta saabub Eestisse aprillis, aga kevadine läbiränne kestab mai lõpuni[1]. Eestist lahkub ta augusti lõpus või septembri alguses[1].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvapärastest nimetustest hoolimata on punajalg-tilder keskmisest suurem kurvitsaline. Ta kaalub 100–140 g ja tema tiib on keskmiselt 15–16 cm pikk[1].
Tema sulestik on üldiselt helepruun valge tagaseljaga[2]. Tiiva tagaserval on valge vööt, mis on lennul hästi nähtav.[2] Saba on samuti hele ja sellel on mõned tumedad ristitriibud[4]. Kaelal ja pugul on valgel taustal hallid nooljad laigud, mida ülalpool on palju, aga allpool järjest vähem ja keha alapool on täiesti valge[4].
Tema nokk on peenike, sirge ja punane[2]. Jalad on oranžikaspunased[2], samuti pikad ja peenikesed ning nende järgi on lind nimetusegi saanud[4]. Pikad jalad ja pikk nokk võimaldavad linnul sügavamast veest toitu otsida[4].
Eluviis ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Punajalg-tilder eelistab elupaigana rannaniite. Sisemaal elab ta lagedates niisketes kohtades. Väga oluline on tema jaoks elupaiga valikul rohu kõrgus: tilder peab rohu sisse saama end ära peita.[1]
Kõik isendid ei pesitse. Need lendavad lõunamaalt küll kohale, aga hulguvad suvi otsa niisama ringi. Elupaik on sellistel samasugune kui pesitsevatel paaridel.[1]
Ta toitub selgrootutest. Neid otsib ta mudast.[1]
Pesa ehitab ta rohu sisse. Pesaks on tavaline lohk maapinnas, mis on vooderdatud kõrtega.[1]
Punajalg-tildri täiskurnasid leidub mais, aga järelkurnasid juuni lõpuni. Täiskurnas on 4 muna. Munal on kollasel põhjal kastanpruunid laigud. Mõlemad vanemad hauvad ja hoolitsevad poegade eest võrdselt. Pojad lennuvõimestuvad alates juuni lõpust.[1]
Punajalg-tildri looduslikud vaenlased on peamiselt kullilised ja kärplased.[1]
Punajalg-tilder kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Kõige rohkem ohustavad teda elupaikde hävimine ja saastumine.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 www.bio.edu.ee. Punajalg-tilder. Vaadatud 27. novembril 2015
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Loomade elu", 6. kd., lk. 216
- ↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 240
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 www.bio.edu.ee Punajalg-tilder. Vaadatud 27. novembril 2015
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Punajalg-tilder andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Punajalg-tilder |