Tomatid

See artikkel räägib toiduainest; taime kohta vaata artiklit Harilik tomat.

Tomatid on toiduaine, mis kujutab endast hariliku tomati vilju (marju).

Tomati ehitus ja välimus

Tomat on harilikult kahepesaline, mõnikord mitmepesaline lihakas mari.

Tomatid võivad kujult olla ümarad ja siledad (tavalised tomatid), lameümarad ja siledad (enamasti lihatomatid), lameümarad ja voldilised (cuore di bue Põhja-Itaalias), lamedad, elliptilised, ovaalselt pikergused (pudeltomatid, näiteks San Marzano tomat ja Andenhorn), südamekujulised (Venemaa cuore di bue), ploomikujulised (datteltomatid, munatomatid), pirnikujulised (kirsstomatid) või silindrilised või mitmest osast koosnevad (hiidtomatid).

Suurus oleneb ka pesade arvust. Tavaline läbimõõt on 3–10 cm, tavaliselt umbes 8 cm. Kirsstomatite läbimõõt on 2–3 cm, tavalistel tomatitel 3–5 cm, cuore di bue'l 4–10 cm, lihatomatitel 3–6 cm.

Massi järgi liigitatakse neid väikesteks (mass 20 kuni 50 g), keskmisteks (51–100 g) ja suurteks (üle 100 g). On ka üle 900-grammiseid tomateid (hiidtomatid).

Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või tumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt lükopeen. On ka violetseid, pruune ja musti, samuti triibulisi ja marmormustriga tomateid. Mõnikord on tomat rootsu juurest roheline.

Tomatitel on palju seemneid on väikesed, 2,5–3,3 ± 2 mm pikkused, 1,5–2,3 mm laiused ja 0,5–0,8 mm paksused. Nad on äraspidimunajad või kolmnurkselt neerjad, lamedad, terava otsaga, paljad või väga karvased (karvataoliste väljakasvetega seemnekesta välistest rakkudest, hele- või tumekollased või kahvatupruunid hallika varjundiga. Väljakasved on kas liibuvad ja annavad seemnetele sametise pinna või on tokerjad. Seemned paiknevad rohke limase massi sees.

Kalorsus, koostis ja toiteväärtus

100 grammi värskeid punaseid tomateid annavad 18 kcal ehk 74 kJ^[1] või 20 kcal ehk 84 kJ^[2] energiat (kalorsus).

100 grammi värskeid küpseid punaseid tomateid sisaldab^[1]:

süsivesikuid 3,9 g
- suhkruid 2,6 g
  - glükoosi 1,3 g
  - fruktoosi 1,4 g
- kiudaineid 1,2 g (või 0,84%^[3])
rasvu (lipiide) kokku 0,2 g (või 0,3 g^[2])
- küllastunud rasvhappeid 0,028 g
- monoküllastumata rasvhappeid 0,031 g
- polüküllastumata rasvhappeid 0,083 g
valke 0,9 g
tuhka 0,5 g
vett 91,9^[3]–94,5 g (93 g^[2])
A-vitamiini 42 μg (5% täiskasvanu soovitatavast ööpäevasest kogusest)
β-karoteeni 449 μg (4%)
α-karoteeni 101 μg
lükopeeni 2573 μg
luteiini ja zeaksantiini 123 μg
tiamiini (B₁-vitamiini) 0,037 mg (3%) või 0,09 mg^[2]
B₂-vitamiini 0,04 mg^[2]
niatsiini (B₃-vitamiini) 0,59 mg (4%) või 0,5 mg^[2]
B₆-vitamiini 0,08 mg (6%)
C-vitamiini 14 mg (23%) või 38 mg^[2]
E-vitamiini (α-tokoferooli) 0,54 mg (4%)
β-tokoferooli 0,01 mg
γ-tokoferooli 0,12 mg
K-vitamiini (füllokinooni) 7,9 μg (8%)
riboflaviini 0,019 g
pantoteenhapet 0,089 mg
folaati 15 μg
koliini 6,7 mg
magneesiumi 11 mg (3%) või 10 mg^[2]
mangaani 0,11 mg (6%)
fosforit 24 mg (3%) või 27 mg^[2]
kaaliumi 240 mg (5%) või 280 mg^[2]
naatriumi 5 mg või 3 mg^[2]
kaltsiumi 10 mg või 11 mg^[2]
rauda 0,27 g või 0,6 mg^[2]
vaske 0,060 mg
väävlit 14 mg^[3]
kloori 40 mg
tsinki 0,17 mg või 0,24 mg^[2]
fluori 2,3 mg
kaempferooli 0,1 mg
müritsetiini 0,1 mg
kvertsetiini 0,6 mg

Tomatid on vähese kalorsusega toiduaine: 100 grammi tomatit annab kõigest 18 kcal. Suurema osa massist moodustab vesi, kuivmassi on 5,5%. Selle osatähtsuselt suurim koostisosa on süsivesikud: suhkrud (2,6% märjast massist; peamiselt glükoos ja fruktoos, mis annavad kerge magusa maitse) ja kiudained (1,2%). Järgnevad valgud (0,9%), orgaanilised happed (0,5%; annavad tomatile iseloomuliku hapu maitse), pektiinained (kuni 0,3%), mineraalained (0,5%).

Tomatid sisaldavad rohkelt karotenoide (fütoeeni, neurosporeeni, lükopeeni, karoteeni (0,8–1,2 mg 100 g märja massi kohta), lükofülli), B₁-vitamiini, B₂-vitamiini, B₃-vitamiini, B₅-vitamiini, foolhapet ja askorbiinhapet (15–45 mg 100 g märja massi kohta),orgaanilisi happeid (sidrunhapet, õunhapet, oblikhapet, viinhapet, merevaikhapet, glükoolhapet), kõrgmolekulaarseid rasvhappeid (palmitiinhapet, steariinhapet, linoolhapet) ja fenoolkarboonhappeid (p-kumaarhapet, kohvhapet, feruulhapet).

Tomatid on teatud mineraalainete (näiteks kaaliumi ja magneesiumi) tähtis allikas. Vitamiinidest sisaldavad tomatid märkimisväärses koguses B₁-vitamiini, B₂-vitamiini, B₅-vitamiini ja C-vitamiini. Olulised on ka karotenoidid, eriti lükopeen (pigment, mis põhilisena annab tomatile iseloomuliku punase värvuse. C-vitamiin ja lükopeen on organismi kaitsvad antioksüdandid. Suvekuudel on tomatid põhiliste C-vitamiini allikate seas.

Tomatitest on leitud antotsüaane, steariine ja triterpeensaponiine.

Tomatites leiduv koliin alandab kolesteriinisisaldust veres, ennetab maksa rasvdüstroofiat, parandab immuunsust, aitab kaasa hemoglobiini moodustumisele.

Töötlemisviisid

Tomateid süüakse värskelt, keedetult, praetult, kuivatatult ja konserveeritult.

Tomatisaadused

Pikemalt artiklis Tomatisaadused

Tomatitest valmistatakse tomatipastat, tomatikastmeid, tomatimahla, tomatipüreed ja letšot.

Viljad või köögivili?

Inglise keeles nimetatakse nii puuvilju kui ka muid vilju sõnaga fruits. 1893. aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus kohtuasjas Nix v. Hedden, et tollimaksu kogumisel tuleb tomateid pidada köögiviljaks, kuigi botaanika seisukohast on nad viljad.

2001. aastal otsustas Euroopa Liit, et tomatid ei ole köögiviljad, vaid viljad.^[4] Sama käib kurkide, kõrvitsate ja melonite kohta.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Tomati ajalugu

Arheoloogilistel andmetel söödi hapu maitsega ja rohelist värvi mehhiko füüsalit, mida Mehhikos praegugi toiduks tarvitatakse, ka enne eurooplaste saabumist. Sellepärast arvatakse, et neil aegadel kasvatati ja söödi Kesk-Ameerikas ka tomatit. Võib-olla muutus tomat pärast hispaanlaste tulekut populaarsemaks erksa värvi ja saagi parema säilimise pärast. Igatahes sõid tomatit 16. sajandiks maiad ja teised piirkonna rahvad. Kesk-Ameerikast sai alguse algsest tomatist suurem ja sopilisem vorm.

Euroopas kasvatati algul kollaseid tomateid, hiljem said populaarsemaks punased

Mõnedel andmetel kasvatati Itaalias alguses kollaseid tomateid ning 1554 nimetas itaalia botaanik Piero Andrea Mattioli neid kuldõunteks (pomi d'oro). See nimetus levis ka teistesse keeltesse ning sellest pärineb ka vene sõna помидор 'tomat'. Esimesi teadaolevaid tomatiroogade retsepte kokaraamatus ilmus 1692. aastal Napolis; autor omistab toitudele Hispaania päritolu.^[viide?]

Inglase John Gerardi 1597. aastal ilmunud raamatus mainitakse, et tomatit söödi tollal Hispaanias ja Itaalias. Autor pidas tomateid mürgisteks, mistõttu Inglismaal ja selle asumaades peeti tomateid kaua mittesöödavateks või isegi mürgisteks. Äraostetud kokk olevat tahtnud George Washingtoni tomatiroaga mürgitada, kuid toit Washingtoni ei kahjustanud ja ta ei saanudki atentaadist teada.^[viide?] Joseph Pitton de Tourneforti raamatu "Éléments de botanique" tõlkes inglise keelde (1719) öeldakse, et Itaalias tomateid süüakse. 18. sajandil levis aga Suurbritannias tomati söömine laialdaselt ning enne sajandi lõppu märkis "Briti entsüklopeedia", et tomat on suppides, leentes ja garneeringutes "igapäevases kasutuses". Neid nimetati armastuse õunteks. 20. sajandi vahetusel oli tomat ka Saksamaal toiduainena tuntud, seda tarvitati peamiselt Lõuna-Saksamaal eeskätt suppides, kastmetes ja salatites.^[5]

Tomateid eksponeeriti Viinis 1873. aasta maailmanäitusel. Sajandivahetuse paiku ilmusid Viini turgudele esimesed tomatid. Laialdaselt tulid nad käibele alles pärast 1945. aastat. Seewinkelisse olid elama asunud algul hooajatöölistena saabunud bulgaarlased, kes tõid kaasa ka tomatikasvatamisoskuse. Umbusu ja karmima kliima tõttu levis tomat Austria lääneossa alles 1950. aastatel või veel hiljem. Mõnda alpiorgu jõudis see alles koos esimeste supermarketitega.

Mälestusmärk

Ukrainas Kamjanka-Dniprovska linnas on mälestusmärk "Au tomatile".

Unicode'i kood

Tomati kui sümboli kood Unicode'is on U+1F345.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Full Report (All Nutrients): 11529, Tomatoes, red, ripe, raw, year round average, Ameerika Ühendriikide Põllumajandusameti andmed.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 Institut scientifique d'hygiène alimentaire. Tables de composition des aliments, Jacques Lanore 1985, ISBN 2-86268-055-9.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Томат, в Большой Советской Энциклопедии
↑ Council Directive 2001/113/EC of 20 December 2001 relating to fruit jams, jellies and marmalades and sweetened chestnut purée intended for human consumption
↑ Karl Schumann, Ernst Gilg. Das Pflanzenreich, Hausschatz des Wissens. Verlag von J. Neumann: Neudamm, umbes 1900, lk 772. Veebiversioon.

[vUu18-1] 1,0 ^1,1 Full Report (All Nutrients): 11529, Tomatoes, red, ripe, raw, year round average, Ameerika Ühendriikide Põllumajandusameti andmed.

[tab-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 Institut scientifique d'hygiène alimentaire. Tables de composition des aliments, Jacques Lanore 1985, ISBN 2-86268-055-9.

[bse-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Томат, в Большой Советской Энциклопедии

[qGEST-4] Council Directive 2001/113/EC of 20 December 2001 relating to fruit jams, jellies and marmalades and sweetened chestnut purée intended for human consumption

[WAwgu-5] Karl Schumann, Ernst Gilg. Das Pflanzenreich, Hausschatz des Wissens. Verlag von J. Neumann: Neudamm, umbes 1900, lk 772. Veebiversioon.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]