Tolm
|
See artikkel räägib õhus heljuvatest osakestest; tolmuks võidakse nimetada ka aleuriiti |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed[1]. Tolmuks loetakse sellist pudedat tahket ainest, mille osakeste diameeter on väiksem kui 500 mikromeetrit[viide?].
Tolm võib päritolult olla nii looduslik kui tehislik. Enamik õhus liikuvast tolmust on anorgaanilist päritolu (u 75%[1]) ja pärineb eriti pinnasest õhku tõusnud SiO2 kübemekestest.
Alates mingist piirkontsentratsioonist on tolm kahjulik nii keskkonnale kui ka organismidele (vaadeldud eriti inimese kontekstis). Inimesel võib tolm põhjustada näiteks pneumokonioosi, mitmesuguseid allergiaid.
Eestis on lubatud tolmu kontsentratsioon, sõltuvalt selle liigist, 0,05–0,15 mg/m3[2].
Tolmu püüdmiseks või eraldamiseks kasutatakse näiteks tolmupüüniseid või tolmuimejaid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ (2000). Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn, OÜ Greif. Lk 60
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: tolm |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tolm |