Takistuse temperatuuritegur
Takistuse temperatuuritegur (lühend TKR) on elektrotehnikas tegur, mis näitab aine elektritakistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra. Temperatuuritegur võib olla positiivne (lühend PTC, inglise keele sõnadest positive temperature coefficient) või negatiivne (NTC, negative temperature coefficient):
- positiivse temperatuuriteguri korral takistus temperatuuri tõustes suureneb,
- negatiivse temperatuuriteguri korral takistus temperatuuri tõustes väheneb.
Temperatuuriteguri tähis on α (alfa) ja mõõtühik 1/K (ehk K‒1). Takistuse muutust võidakse väljendada ka protsentides kraadi kohta (%/K) või miljondikosades kraadi kohta (ppm/K). Kelvini kraadi tähise K asemel võib olla Celsiuse kraadi tähis °C, sest temperatuurivahemikena on need võrdsed. Temperatuurisõltuvus on üldjuhul mittelineaarne, seepärast määratletakse temperatuuritegur teatud lähtetemperatuuril, mis valitakse harilikult vahemikus 0 °C kuni 25 °C.
Metallide temperatuuritegur on üldiselt positiivne, erisulameil (konstantaanil, manganiinil) ka nullilähedane. Laias temperatuurivahemikus on temperatuuritegur lineaarne (takistuse muutus 1 kraadi kohta ühesuurune) plaatinal; näiteks plaatinast A-täpsusklassi sensori mõõteviga mõõtepiirkonnas ‒30 kuni +300 °C ei ole suurem kui 0,35 kraadi.
Pooljuhtide temperatuuritegur on negatiivne: germaaniumil ‒5%/K, ränil ‒7,5%/K.
Puhtad metallid | α K−1 |
Sulamid | α K−1 |
---|---|---|---|
Alumiinium (99,5%) | 4,0 • 10−3 | Aldrei (AlMgSi) | 3,6 • 10−3 |
Plii | 4,2 • 10−3 | Berülliumpronks (SnBe4Pb) | 0,5 • 10−3 |
Raud (puhas) | 10.7 • 10−3 | Manganiin (Cu84Ni4Mn12) | ±0,04 • 10−3 |
Kuld | 3,7 • 10−3 | Konstantaan | ±0,01 • 10−3 |
Vask (99,9%) | 3,93 • 10−3 | Messing (CuZn37) | 1,6 • 10−3 |
Nikkel | 6,0 • 10−3 | Nikeliin (CuNi30Mn) | 0,15 • 10−3 |
Plaatina | 3,1 • 10−3 | Pehme teras (4% Si) | 0,9 • 10−3 |
Elavhõbe | 0,9 • 10−3 | Teras C15 | 5,7 • 10−3 |
Hõbe | 3,8 • 10−3 | ||
Tantaal | 3,3 • 10−3 | ||
Volfram | 4,4 • 10−3 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 'Friedrich Tabellenbuch Elektrotechnik/Elektronik. 582. Auflage. Bildungsverlag EINS, Köln 2007