Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2023) |
| Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 | |
|---|---|
 Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun (veebruar 1919). | |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti Rahvavägi |
| Haru | Soomusvägi |
| Osa | Soomusrongide Divisjon/Diviis |
| Tähtpäevad | 12. detsember 1918 |
| Lahingud |
|
| Ülemad | |
| Võtmeisikud | kapten Jaan Lepp |
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 (lühemalt: soomusrong nr. 2) oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong.
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 asutati Tallinnas 12. detsembril 1918 ning see suundus Viru rindele kohe järgmisel päeval.
LRSR nr 2 moodustati Tallinnas Laiarööpmelise Soomusrongi nr. 1 teise suurtükiplatvormi baasil. Kui teine soomusrong Tallinnast välja sõitis, siis oli tema koosseis järgmine: 1) suurtükiplatvorm 3-tollilise suurtükiga, 2) suurtüki moonaladu vanker, 3) kuulipildujate vanker, mille komandöriks staabikapten Paulus, 4) vedur ja tender, 5) klassi vanker, 6) köögi vanker, 7) kuulipildujate vanker, mille komandöriks lipnik Kriisa; rongi liikumise korraldajaks raudteeametnik Tiidorahu[1].
Soomusrongi juhid
[muuda | muuda lähteteksti]- 10.–25. detsember 1918, kapten Karl Parts,
- 25.–30. detsember 1918, staabikapten Karl Paulus,
- 30. detsember 1918 – 1. juuli 1920, staabikapten Jaan Lepp
- 1923, alampolkovnik Johannes Lutsar
Soomusrongi relvastus
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurtükiplatvorm "Uku", millel 76 mm välikahur ja 122 mm haubits,
- Suurtükiplatvorm "Sepp Willu", millel 76 mm välikahur ja 122 mm haubits,
- Suurtükiplatvorm "Kalew", millel kaks 76 mm välikahurit ja tornis raskekuulipilduja[2].
- kuulipildujavagunid
- dessantvagun
Laiarööpmelise soomusrongi nr. 2 suurtükipatarei ülem oli alamleitnant Leonhard Pallon.
Sõjategevus
[muuda | muuda lähteteksti]Läti Vabadussõja Bermondtiaadifaasis palus Läti Ajutine Valitsus Eestilt sõjalist abi ning Eesti vägede ülemjuhataja kindral Laidoner andis 9. oktoobril Soomusrongide diviisi ülemale käsu, saata Riiga Läti sõjavägede ülemjuhataja käsutusse kaks soomusrongi (Kapten Irv ja laiarööpmeline soomusrong nr. 2). Soomusrongid koos 11 kahuri, 60 kuulipilduja ja umbes 400 mehega Riiga saabumise ajaks olid Läti valitsusasutused linnast juba evakueeritud ning Läti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Dāvids Sīmansons, peaminister K. Ulmanis ja välisminister Zigfrīds Anna Meierovics teatasid, et nad on otsustanud Riia maha jätta.
Soomusrong "Kapten Irw" sõitis välja Valgast ja 10. oktoobril jõudis "Kapten Irw" ja soomusrong nr. 2 Riiga. Soomusrong "Kapten Irw" asus Riia I jaamas ja SR nr.2 Aleksandri väravas, kust pommitasid vastase seisukohti. 11. oktoobril võtsid soomusrongid enda kaitse alla Riia-eelsed sillad ja ülekäigud Daugava jõel ning soomusrongide dessantosad positsioonidel Daugava jõe paremal kaldal sundisid miinipildujatulega vastaseid lahkuma jõe vastaskaldalt. 14. oktoobri varahommikul alustasid soomusrongid pealetungi üle Daugava jõe pääsemiseks ning soomusrongid katsusid tungida üle raudteesilla teispoole Daugavat. Rongid pääsevad kuni Daugava silla teise kaldapoolse otsani, kus aga raudtee sillal oli lõhutud. 15. oktoobril toetas soomusrong nr.2 lätlaste pealetungi jõe vasakkaldale Dole saare ja Riia vahel. Soomusrongid pommitasid Skadingi ja Skrīveri mõisaid, sundides vaikima sealsed vastase suurtükipatareid. Tulevahetuses sai soomusrong nr.2 tabamuse vastaste gaasipommiga, mille tagajärjel saavad mürgitusest kannatada 22 sõdurit ja soomusrongi nr.2 suurtükiplatvorm "Kalev" sai kergeid vigastusi. 16. oktoobril pommitasid soomusrongid Torensbergi-Miitavi raud- ja maanteed, kus oli märgatud vaenlase liikumist ning pommitati vastase seisukohti lätlaste positsioonide ees Neuhofi ja Veissenhofi juures. 17. oktoobril toimus kogu päeva kestel vastastikku tulevahetus Daugava kaldal, mis jätkus ka 18. oktoobril, mil "Kapten Irw" sai vastase mürsuga pihta ning Riia esimeses raudteepeatuses said surma kolm ohvitseri, haavata kolm ohvitseri ja neli sõdurit. Suurtükituli soomusrongidelt Bermondt-Avalovi suurtükiväeüksustega jätkus ka 19. 20. ja 21. oktoobril. Rongid lahkusid, kui Läti sõjavägi ohjad enda kätte võttis ja vasturünnaku sooritas. 23. oktoober õhtul lahkusid soomusrongid Riiast: soomusrong nr.2 kell 18.15 Riiast, Valga sihis ja "Kapten Irw" lahkus kell 19.00.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Johan Pitka, Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni. Kirjastaja:Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Ilmumisaeg: 1921, lk 59
- ↑ Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak. Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Kirjastus Sentinel, Tallinn 2003, lk 18
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti Vabadussõda 1918–1920", Vabadussõja Ajaloo Komitee, Tallinn 1937
- Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak, "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941", 2003, Kirjastus Sentinel, 138 lk, ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549
