[go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Snoop Dogg

Allikas: Vikipeedia
Snoop Lion
Snoop Dogg 2008. aasta juunis
Snoop Dogg 2008. aasta juunis
Sünninimi Calvin Cordozar Broadus
Tuntud kui Snoop Dogg
Sündinud 20. oktoober 1971 (53-aastane)
Päritolu ameeriklane
Stiilid hiphop
Elukutse räppar,
muusikaprodutsent,
näitleja
Tegev 1991–
Plaadifirma Interscope, TVT, Star Trak, Geffen, Doggystyle
Seotud esitajad Ice Cube, Tupac Shakur, Warren G, Daz Dillinger., Kurupt, RBX, The Lady of Rage, Nate Dogg, Goldie Loc, Charlie Wilson, The Game, Pharrell Williams, Soopafly, Dr. Dre
Veebileht Snoop Dogg

Calvin Cordozar Broadus Jr. (sündinud 20. oktoobril 1971), esinejanimega Snoop Dogg, on Ameerika Ühendriikide räppar, laulja, plaadiprodutsent ja näitleja.

Lapsena hüüdis ema teda Calvini lemmikmultifilmi "Peanuts" tegelase järgi Snoopyks. Kui ta alustas produtsenditööd, võttis ta esinejanimeks Snoop Doggy Dogg. 1996. aastal, pärast plaadifirma Death Row Records jätmist ja ühinemist No Limit Recordsiga, muutis ta oma nime Snoop Doggiks.

Ameerika Ühendriikides on tema albumeid müüdud üle 18,5 miljoni.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv ja kooliiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Calvin sündis 20. oktoobril 1971 Long Beachil California osariigis. Ta õppis Long Beachi polütehnilises kõrgkoolis ja kuulus kohalikku jõuku Rollin' 20's Crips. Ta peeti kinni kokaiiniga kaubitsemise eest ning istus pärast kõrgkooli lõpetamist kolm aastat vanglas.

Edu Death Row Recordsiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Snoop Doggiga hakkas koostööd tegema Dr. Dre. Esimesena tegid nad taustalaulu filmile "Deep Cover" ja siis Dr. Dre debüütsooloalbumile "The Chronic" koos teiste tema endiste Tha Dogg Poundi liikmetega. Snoop Doggi koostöö The Chronicuga oli märkimisväärne.

Samal ajal, kui 1993. aasta augustis toimus Dr. Drega plaadi "The Doggystyle" salvestamine, arreteeriti Snoop Dogg Phillip Woldermariani surma tõttu. Phillip Woldermarian oli rivaalide jõugu liige, kes põletati ja tapeti jõukude vahelises võitluses. Snoop Doggi kaitsesid David Kenner ja tema ihukaitsja McKinley Lee, samal ajal, kui Sean Abramsi (kaasas olev liige džiibis) kaitses Johnnie Cochran. Mõlemad, nii Snoop Dogg kui ka McKinley Lee, mõisteti õigeks. Lee mõisteti õigeks enesekaitse eest. Snoop Dogg jäi kolmeks aastaks raskustesse legaalsete bättlide jaoks juhtumi ümbruses.

1993. aastal avaldati Death Row Recordsi poolt album "The Doggystyle" ja album sai esimeseks debüütalbumiks üldse, mis sai edetabelites 1. koha ning aitas seeläbi Lääne Ranniku "g-funk" räpil edasi minna. Singlid "Who Am I (What's My Name)?" ja "Gin and Juice" jõudsid mängituimate lugude esikümnesse Ameerika Ühendriikides ja album püsis reklaamitahvlite tabelites mitmeid kuid.

Lühifilm Snoop Doggi mõrva kohtuprotsessist, mille nimeks oli "Murder Was the Case", anti välja 1994. aastal.

Snoop Doggi teine album "Tha Doggfather" ilmus 1996. aasta novembris. Selles albumis oli märgatavalt tunda stiilimuutust võrreldes "Doggystyle'iga". Kuigi album müüs mõistlikult hästi, ei olnud see nii edukas ja laialdaselt usuti, et selle kvaliteet kannatas selle tõttu, et Dr. Dre ei löönud seal kaasa.

Hilisemad aastad

[muuda | muuda lähteteksti]
Snoop Dogg esinemas

Snoop Doggi kunstipärane stiil liikus kõvast gangsta rap'ist eemale. 1997. aastal esitas ta Lollapalooza turneel alternatiivrokki ja tegi kaasa mitmes filmis. Muusikavideoid produtseeris ta nii endale kui ka teistele artistidele. 2001. aastal ilmus tema autobiograafia.

2000. aastal liitus ta Dr. Dre, Ice Cube'i ja Eminemiga albumi "Up In Smoke" turneel.

"Da Game Is to Be Sold, Not to Be Told" oli Snoopi esimene album, mille ta No Limiti plaadifirma kaudu välja andis. Albumit osteti vaatamata negatiivsetele arvustustele siiski hästi.

2000. aastal juhtis Snoop (nagu ka "Michael J. Corleone") "Snoop Dogg's Doggystyle'i", Hustleri pornograafilist filmi. Filmi, kus oli ühendatud hiphop ja pornograafiline materjal, saatis suur edu ja see võitis 2002. aastal AVN auhindade jagamisel "Aasta kõige paremini müüdud väljalaske" auhinna. 2002. aastal juhtis ta "Snoop Dogg's Hustlaz: Diary of a Pimp" (sel ajal kasutas ta hüüdnime "Snoop Scorsese").

2005. aastal rajas Snoop oma produktsioonifirma Snoopadelic Films. Produktsioonifirma debüütfilm oli "Boss'n Up", mille tegi taevalikuks R&G, peaosas Lil Jon ja Trina.

2002. aastal kuulutas Snoop, et ta annab naistele ja narkootikumidele alla. Hiljem samal aastal andis ta Capitol Recordsi alt välja albumi "Paid tha Cost to Be da Bo$$", mis tõstis esile hittsinglid ja videod nagu "From Da Chuuuch to Da Palace" ja "Beautiful", kus oli peaosas külalisvokaal Pharrell Williams.

2004. aasta 21. mail andis Snoop Dogg sisse lahutuse oma naisest Shante Broadusist ning hakkas taotlema oma kolme lapse – Corde'i, Cordelli ja Cori – hooldusõigust. Hiljem samal aastal tegi ta uuesti koostööd oma vanade sõprade Nate Doggi ja Warren G-ga (213). Nad andsid välja albumi "The Hard Way", mis põhines singlil "Groupie Luv" ja mis saavutas Ameerika Ühendriikide Billboard 200 albumite edetabelis neljanda koha.

2006. aastal ilmus Snoop Doggi album "Tha Blue Carpet Treatment".

Snoop Dogg töötas produtsent JT the Bigga Figgaga dokumentaalfilmi "Mandatory Business" kallal, mille peaosas on Russell Simmons, Spike Lee, Xzibit, Young Buck ja 50 Cent.

Snoop Dogg tegi E-40 ja teiste lääneranniku räpparitega koostööd singli "Candy" videos.

Õigusrikkumised

[muuda | muuda lähteteksti]

Snoop ja tema partnerid olid seotud vägistamisjuhtumiga, mis leidis aset 2003. aasta jaanuaris. Hageja oli 36-aastane jumestuskunstnik Kylie Bell, kes on võitnud Emmy auhinna oma töö eest HBO seriaalis "Six Feet Under". Bell väitis, et ta oli narkouimas seksuaalselt kuritarvitatud Broaduse ja nelja teise poolt. 2004. aasta detsembris, kuu pärast seda, kui Bell andis jälle sisse hagi Snoopi vastu, andis Snoop ta kohtusse, süüdistades teda väljapressimises. Lõpuks Kylie Bell kaotas.

2006. aasta 26. aprillil arreteeriti Snoop Dogg ja tema kaaskonna liikmed Heathrow' lennujaamas "vägivaldse korrarikkumise ja lärmaka riiu pärast". Snoopil ja tema peol ei lubatud siseneda puhketuppa, sest mõned kaaskondlased lendasid esimeses klassis, teised peoliikmed lendasid säästuklassis. Peale seda kui grupp eskorditi välja, vandaalitsesid nad tax free poes, loopides viskipudeleid. Seitse politsei ohvitseri said selles mürglis vigastada. 27. aprillil, pärast ööd vanglas, vabastati Snoop Dogg ja teine mees kautsjoniga, aga ta ei olnud võimeline samal päeval esinema Premier Foods People's kontserdil Johannesburgis.

11. mai, kui Snoop Dogg ilmus Londoni politseijaoskonda, oli teda hoiatatud lärmaka riiu eest, kus ta kasutas ähvardavaid sõnu või käitumist. 15. mail otsustas kodubüroo, et Snoop Doggil tuleks keelata sisenemine Ühendkuningriiki.

Snoop Dogg, Tha Dogg Pound ja The Game on kaevatud kohtusse lava ees olnud fännile kallaletungi eest, 2005. aasta mai Auburni kontserdil "White River Amphitheatreis". Süüdistaja väitis, et teda oli artistide kaaskonna poolt löödud, kui ta lavale joostes oli üritanud Snoopi puudutada. Enne seda, kui ta lavale jõudis, püüdsid Snoopi ihukaitsjad ta kinni ja lõid ta teadvusetuks, kaasa arvatud ka räppar ja produtsent Soopafly.

2006. aasta 29. novembril arreteeriti Snoop Dogg pärast esinemist telesaates "The Tonight Show" marihuaana ja tulirelva omamise eest.

2007. aasta 12. mail arreteeriti ta kell 01:25, peale esinemist P. Diddyga Stockholmi Globe Areenil Rootsis. Snoop Dogg arreteeriti koos naisega, kui paar ütles, et nad "nuusutasid" marihuaanat. Nad arreteeriti ja lasti välja peale nelja tundi, kui nad andsid uriini proovi.

2007. aasta 12. aprillil mõisteti Snoop Dogg viieks aastaks kriminaalhoolduse alla relva ja narkootikumide süüdistuste eest.

Muud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tuntum fraas on "fo' shizzle, ma nizzle" ("for sure, my nigga"). Sellise slängistiili algatasid Frankie Smith ja The Gap Band 1980. aastate alguses. Snoop tegi koostööd Tupaci, The Notorious B.I.G-i ja Mac Drega.

Diskograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
Stuudioalbumid

Filmograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1994 – Murder Was the Case (Plaatina)
  • 1998 – Half Baked
  • 1999 – Hot Boyz
  • 2000 – Up In Smoke Tour
  • 2000 – The Eastsidaz (2x plaatina)
  • 2001 – Baby Boy (Kuld)
  • 2001 – Training Day
  • 2001 – Bones
  • 2001 – The Wash
  • 2003 – Malibu's Most Wanted (eestikeelne pealkiri "Malibu kuumim räppar"; hääl)
  • 2003 – Old School
  • 2004 – Starsky & Hutch
  • 2004 – Soul Plane
  • 2005 – Weeds
  • 2006 – The Tenants
  • 2006 – MILF Money
  • 2006 – Arthur et les Minimoys (eestikeelne pealkiri "Arthur ja nähtamatud", hääl)
  • 2007 – Coach Snoop

Videomängud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "True Crime: Streets of LA"
  • "Def Jam Fight For NY"
  • "Fear & Respect"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Snoop_Dogg&oldid=6638992"