Siluett

See artikkel räägib varipildist; ajakirja kohta vaata artiklit Siluett (ajakiri), linna silueti kohta artiklit siluett (arhitektuur)

Siluett ehk varipilt on loomulik või kunstlik kujutis, mille moodustavad heleda ja tumeda pinna piiriks olevad kontuurid.

Sõna on saadud Prantsusmaa rahandusministri Étienne de Silhouette'i nimest. Silhouette'i peeti ihnsaks ning tema kohta räägiti, et tema majas olevat olnud mööbli asemel paberist välja lõigatud kontuurid.^[viide?]

Kunstlik siluett teostatakse sageli käärilõikena ehk lõigatakse tumedast paberist välja. Varipildi eelkäija oli Ida-Aasia varjumäng, mida Euroopas tuntakse alates 18. sajandist.^[1] 19. sajandil levis siluett minatuurportree soodsa hinnaga aseainena.^[1]

Sentimentalismi ja biidermeieri ajal populaarne siluetikunst oli üks juugendstiililise graafika inspiratsiooniallikaid, mis säilitas oma ligitõmbavuse art déco kümnendilgi.^[2]

Siluetikunsti ehk käärilõiget on harrastanud nii mõnigi Eesti kunstnik. Neist kõige virtuooslikum oli kahtlemata Eveline von Maydelli, kelle näitused Tallinnas 1929. ja 1935. aastal olid ülipopulaarsed.^[2] Pallaslane Natalie Mei kasutas käärilõiget oma raamatukujundustes.^[2]

Vaata ka

Sulejoonis

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Kunstileksikon, Kunst, 2000 lk 470
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Teatraalne Nat Mei Mai Levin, Sirp, 2000

[Kunst,_2000-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Kunstileksikon, Kunst, 2000 lk 470

[Levin,_2000-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Teatraalne Nat Mei Mai Levin, Sirp, 2000

[1]

[2]