Senta

Senta
serbia	Сента / Senta
ungari	Zenta
	Senta vapp
	Pindala: 293 km²
	Elanikke: 18 700 (2011)
	Koordinaadid: 45° 56′ N, 20° 5′ E

Senta (serbia keeles Сента, Senta; ungari keeles Zenta) on Serbias Vojvodinas Põhja-Banati ringkonnas Tisza kaldal asuv linn, Senta valla keskus.

Ungarlased saabusid sellesse piirkonda 9. sajandil ja sellest ajast peale on selle elanikud peamiselt ungarlased. 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Sentas 18 704 inimest, aga Senta vallas 23 316. Seega moodustas linna elanike arv valla elanike arvust kolmveerandi. Ungarlasi oli linna elanikest 77,1%, serblasi 13,1% ja mustlasi 1,2%.

Linna on esmamainitud 1216 nime all Szintarev. Tollal kuulus see Ungari kuningriiki. Kogu seda piirkonda laastasid 1241–42 mongolid. 1506 andis kuningas Ulászló II Sentale kuningliku vabalinna staatuse. 1526, pärast Ungari lüüasaamist Mohácsi lahingus kuulutas seni Ungarile allunud Serbia väepealik Jovan Nenad end iseseisva riigi tsaariks ja Senta kuulus tema riigi koosseisu. Juba järgmisel aastal sai Nenad lüüa ja tapeti ning tema riik liideti taas Ungariga. 1542 vallutasid linna osmanite väed.

11. septembril 1697 toimus Sentast lõunas Senta lahing, milles Saksa ja Ungari ühendatud väed purustasid Türgi sõjaväe. Kristlaste poolel langes vähem kui 500 meest, moslemid kaotasid üle 30 tuhande mehe. Kristlaste kätte langesid Türgi sultani haarem, aardekirst ja riigipitsat ning peaaegu kõik kahurid. See on üks Osmanite riigi suurimatest kaotustest. Lahingu tulemusena läks Senta Habsburgide kätte ja ametlikult kinnitati see 1699 Karlowitzi rahuga.

1751. aastast kuulus Senta Ungari Bács-Bodrogi komitaati. 1910. aasta seisuga rääkis linlastest 91,8% emakeelena ungari keelt ja 6,8% serbohorvaadi keelt. 1918 sai osaks Jugoslaavia Kuningriigist. 1941–1944 oli Senta okupeeritud teljeriikide poolt ja liidetud Ungariga.

Sentas sajab aastas keskmiselt 569 mm. Sademed jaotuvad kuude lõikes suhteliselt ühtlaselt. Kõige sajusemad on mai (69 mm) ja juuni (61 mm), kõige kuivemad veebruar (28 mm) ja jaanuar (30 mm).