Ruhnu puukirik

Ruhnu Püha Magdaleena kirik ehk Ruhnu puukirik on kirik Ruhnu saarel. Kirik rajati 1643–1644 ja on vanim säilinud puithoone Eestis.

Kirikut kasutab EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus.

Puukiriku kõrval asub 1912. aastal püstitatud kivihoones Ruhnu uus kirik. Kahte kirikut ümbritseb Ruhnu kirikuaed.

Ajalugu

Ehitus algas 22. novembril 1643^[1] ning kirik pühitseti sisse 22. aprillil 1644.^[2]

Stockholmi ajaloomuuseumis (Historiska museet) asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kogu. See on Eesti klaasikunstiajaloo vanim ja kõige väärtuslikum kollektsioon, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga endaga kaasa. Ruhnu kiriku tinaraamides aknad restaureeriti ja klaasmaalid kopeeriti 1998. aastal Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas.^[2]

2000. aastate algul koostatud Ruhnu kiriku dendrokronoloogilised uuringud kinnitasid kiriku vanust. Uuringus selgus, et altariruumi seinapalkide viimane kasvuaasta oli 1641 ja pikihoone idaseina palkidel 1643, mis langevad kokku kiriku teadaoleva ehitusajaga. Palkide erinev langetusaasta võib olla tingitud ehitusmaterjali pikemast kogumisest. Kiriku altariraami palkide viimane kasvuaasta oli 1645, mistõttu paiknes altar kiriku valmimise ajal ilmselt ajutisel alusel. Kiriku meestepoole pingistiku alustala viimane kasvuaasta oli 1642, millest järeldati, et see pingistik ehitati kirikuga samal ajal. Naistepoole pingistikku on ilmselt hiljem uuendatud, sest selle alustala viimane kasvuaasta oli 1772. Veel hilisem kasvuaasta (1850) avastati naistepoole pingistiku kirikutornipoolse jätku alustalast. Selline lisajätk leidus ka meeste pingireas. Samuti erines kirikutorni palkide vanus kiriku vanusest. Kirikutorni raamipalkide viimased kasvuaastad olid 1850, millest järeldati, et kirikutorn võib olla ehitatud 1851. aastal ning ilmselt samal aastal pikendati kiriku siseruumi ja lisati uusi pingiridu. See aastaarv on lõigatud ka kiriku tornikiivrisse ning seisab kirikupeaportaali kohal kiriku valmimisaasta "1644" kõrval. See ei välista küll võimalust, et torn oli kirikul olemas ka varem ning lihtsalt asendati 1851. aastal, kuid seda peetakse ebatõenäoliseks.^[3]

Pilte

Vaade kirikule lõunast
Tornikiiver
Sissepääs
Sisevaade
Altar
Pingiread
Klaasimaal vitraažaknal
Klaasimaal
Lühter
Kuramaa hertsog Wilhelm Kettleri paraadportree 1895. aastal valmistatud koopia (originaal asub Rundāle loss-muuseumis)
Jaala mudel kirikus
Tornikell

Vaata ka

Votiivlaev

Viited

↑ Eesti kirik (2004). "Ruhnu puukirik 360aastane". Eesti kirik. Vaadatud 26.11.2020.
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti entsüklopeediakirjastus (2003). "Ruhnu vana kirik". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 26.11.2020.
↑ Läänelaid, A. 2005. Kuidas Ruhnlased kirikus käisid selgitavad aastarõngad. Horisont, 3/2015, 10–15

Välislingid

Ruhnu puukirik kultuurimälestiste riiklikus registris

[Eesti_kirik-1] Eesti kirik (2004). "Ruhnu puukirik 360aastane". Eesti kirik. Vaadatud 26.11.2020.

[EE_12_2003-2] 2,0 ^2,1 Eesti entsüklopeediakirjastus (2003). "Ruhnu vana kirik". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 26.11.2020.

[Läänelaid-3] Läänelaid, A. 2005. Kuidas Ruhnlased kirikus käisid selgitavad aastarõngad. Horisont, 3/2015, 10–15

[1]

[2]

[3]