[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Raivo Linnas

Allikas: Vikipeedia
Raivo Linnas

Raivo Linnas (sündinud 26. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, riigiametnik, teadlane ja ärijuht.

Haridus ja kooliväline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas on õppinud Nissi 8-klassilises Koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis, Tallinna 43. Keskkoolis ja Tallinna 3. Keskkoolis. Omandanud mehaanikainseneri kvalifikatsiooni masinaehitustehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) 1985[1]. Õppinud aastatel 2005–2010 Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppes avaliku halduse erialal ja kaitsnud filosoofiadoktori väitekirja 2010[2]. Aastatel 1996–1999 õppis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas ärikorralduse magistriõppes.

Ta osales stuudiumi ajal TPI Pressiklubi ja Eesti Raadio Noorte Reporterite Klubi (NRK) töös[viide?] ning tegi kaastööd ajakirjandusväljaannetele. Ta oli valitud üheks valitsemisajaks NRK presidendiks[viide?]. Oli trummar TPI puhkpilliorkestris 1981–1985[viide?].

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (EÜE) oli ta 1983. ja 1984. aastal Tallinna regiooni staabi koosseisuväline pressiesindaja[viide?] ning 1985. aastal Poola välisrühma liige[viide?].

Raivo Linnas omandas kõrvalerialana insenerivägede rühmaülema sõjaväelise kvalifikatsiooni ja sai Nõukogude armee leitnandi auastme 1985. Ta sai pataljoni varustusülema kvalifikatsiooni pärast kohustuslikke sõjaväelisi kordusõppusi ja Nõukogude armee vanemleitnandi auastme 1989. Ta ei ole olnud Nõukogude armees tegevteenistuses.

Pärast TPI lõpetamist töötas Linnas Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaadi peaenergeetiku-peamehaanikuna, hiljem tsehhijuhatajana. 1986. aastast oli Teraviljasaaduste Ministeeriumi pagari-, kondiitri- ja makaronitööstuse valitsuse peamehaanik. 1988. aastast töötas ta Juhtimissüsteemide Konstrueerimise Büroo Mainor IME osakonna sektorijuhatajana.

NSV Liidu lõpuaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

JSKB-s Mainor töötamise ajal osales ta arengukava Isemajandav Eesti väljatöötamisel ning Eesti Töökollektiivide Liidu asutamisel ja selle põhikirja väljatöötamisel. Ta oli lühikest aega ka Eesti Töökollektiivide Liidu tegevsekretär ning Ülo Nugise valimiskampaania toimkonna liige, kui Nugis kandideeris NSVL Ülemnõukogu saadikuks 1989. Linnas tegutses ka juhtimis- ja ettevõtluskonsultandina, kirjutas artikleid juhtimis-, ettevõtlus- ja majandusalal ning osales erinevatel konverentsidel ettekannetega. Mainoris töötamise ajal osales ta Vabariigi Valitsuse seadusloome komisjoni allkomisjoni liikmena ettevõtluse alase õigusnormistiku väljatöötamisel (1989–1990). Ta on töötanud ettevõtluse ja juhtimiskonsultandina vaba ettevõtluse algaastail ka väikefirmas IVA ja aktsiaseltsis Hansa Press[3]. Ta oli Hansa Pressi ajal Euroopa Liidu korraldatud rahvusvahelise energeetikaseminari EEEE-2000 (Stockholm) ettevalmistamise projektijuht Baltikumis.

Pärast Eesti taasiseseisvumist

[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Linnas tegutses Eesti taasiseseisvuse algaastail Vabariigi Valitsuse valitsuskomisjoni tööstuse ja panganduse eksperdina Ida-Virumaal aastatel 1992–1994, olles ühtlasi ka RAS Baltijets juhatuse esimees ja hiljem likvideerimiskomisjoni esimees[4]. Tema juhtimisel toimus Baltijetsi saneerimine, restruktureerimine ja erastamiseks ettevalmistamine. Raivo Linnase tegevus Baltijetsi juhatuse esimehena hoidis ära Baltijetsi ärastamise Narva linna tolleaegsete Eestile vaenulike võimude lähikondlastele ja ka streigi, mis oli kavandatud poliitiliseks aktsiooniks Eesti taasiseseisvumise vastu. Baltijetsi ühe osas baasil asutati RAS Balti ES, mille esimene juhatuse esimees oli Raivo Linnas.

Aastatel 1993–1998 töötas Raivo Linnas finantssektoris tippjuhina olles Salva Kindlustuse AS-i kahjukäsitlusdirektor ja arendusdirektor ning juhatuse liige; Eesti Transpordikindlustuse AS-i peadirektor, juhatuse esimees ja asutaja ning AS-i Eesti Sotsiaalpank juhatuse esimehe asetäitja, juhatuse liige ja juhatuse esimehe nõunik.

Riigiametites

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1998–2002 töötas Raivo Linnas Riigikontrollis riigikontrolöri alalise asendaja, tulemusauditi osakonna, III ja VI kontrolliosakonna peakontrolöri (juhataja) ning riigikontrolöri nõuniku ametikohtadel[5]. Ta stažeeris Suurbritannia kõrgemas kontrolliasutuses National Audit Office Londonis 2000. Linnas osales riigikontrolör Juhan Partsi meeskonnas Riigikontrolli reorganiseerimisel kaasaegseks kontrolliorganisatsiooniks ning juhtis tulemusauditi metoodika väljatöötamist Eestis ja tulemusauditi osakonna ülesehitamist Riigikontrollis. Linnas oli ka Vabariigi Valitsuse valitsusasutuste finants- ja sisekontrolli süsteemi loomise asjatundjate komisjoni liige 1999 (vt RT I 1999, 4, 65) ning Vabariigi Valimiskomisjoni liige Riigikontrolli esindajana aastatel 2000–2002. Ta osales Riigikontrolli esindajana mitme rahvusvahelise komitee ja töörühma tegevuses. Raivo Linnas läbis kvaliteediassessori kursused ja osales assessorina Eesti Kvaliteediauhinna pilootprojektis 2000–2001. 2002. aastast töötas ta Finantsinspektsiooni siseaudiitorina.

Akadeemiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Linnas on olnud Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) ärijuhtimise aluste lektor (1996–1998) ja Vilniuse Riikliku Ülikooli ettevõtluse külalislektor (1990). Ta on osalenud ettekannetega mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja -seminaridel; avaldanud teadusartikleid; retsenseerinud doktori-, magistri- ja bakalaureusetöid ning teadusartikleid; juhendanud magistri- ja bakalaureuseõppe üliõpilasi.

Tegevus ajakirjanikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Linnas on tegutsenud ajakirjanikuna alates 1980. aastast.[viide?] Ta on olnud ajalehe Tallinna Polütehnik kaastööline[viide?], AS-i Reklaamitelevisioon Äriuudiste toimetaja[viide?], ajalehe Kaubandus-Tööstuskoja Teataja korrespondent[viide?] ning teinud kaastööd muudele ajalehtedele[viide?], ajakirjadele[viide?], Eesti Raadiole[viide?] ja uudisteagentuuridele[viide?]. Tallinna Polütehnikus kirjutas ka pseudonüümiga Märt Muumitroll[6]. Raivo Linnas on ainus Eesti ajakirjanik, kes oli koos Vabariigi Valitsuse liikmetega Tallinna teletornis NSV Liidu dessantvägede lahkumise läbirääkimiste lõpu hetketel 21. augustil 1991.[7]

  • Teaduslik-Tehnilise Ühingu (TTÜ) vastutava sekretärina algatas ta toetuskirja kirjutamise 1988. aastal loomeliitude pleenumi väljendatud ideede toetuseks. Ta korraldas sisuliselt harukondliku TTÜ pleenumi, kuigi TTÜ juhatuse volituseta.[viide?]
  • Raivo Linnas läbis kõrgemad riigikaitsekursused 1993[viide?] ja nende jätkukursuse 2013 ning sõdurioskuste baaskursuse 2010–2011.
  • Ta on olnud INTOSAI keskkonnaauditi (1999–2002) ja erastamise auditi (2001–2002) ning EUROSAI keskkonnaauditi (2000–2002) ja Acquis Communautaire töörühma (1999) liige.
  • Raivo Linnas on Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) siseaudiitorite komitee (IAC) liige alates 2014.
  • Raivo Linnas ei ole olnud ühegi erakonna ega poliitilise liikumise liige.
  • Finantsinspektsioon, siseaudiitor, alates 7.01.2002.
  • Riigikontroll, riigikontrolöri alaline asendaja, tulemusauditi osakonna peakontrolör (juhataja), III ja VI kontrolliosakonna peakontrolör (juhataja), riigikontrolöri nõunik, 10/1998 kuni 01/2002.
  • Salva Kindlustuse AS, juhatuse liige, kahjukäsitlusdirektor, arendusdirektor, 04/1996 kuni 07/1998.
  • Eesti Transpordikindlustuse AS, juhatuse esimees ja peadirektor, 08/1994 – 02/1996.
  • Eesti Sotsiaalpank, juhatuse esimehe asetäitja, juhatuse liige, juhatuse esimehe nõunik, 09/1993 kuni 05/1994.
  • RAS Balti ES (endine RAS Baltijets), juhatuse esimees, 07/1993 kuni 01/1994.
  • RAS Baltijets, juhatuse esimees, juhatuse liige, likvideerimiskomisjoni esimees, 12/92 kuni 09/93.
  • Rahandusministeerium, Eesti Majanduse Stabiliseerimise Fond, tegevdirektor, 9/1992 kuni 12/1992.
  • AS Hansa Press, nõunik ja ajalehe Kaubandus-Tööstuskoja Teataja korrespondent, 12/1990 kuni 09/1992.
  • VF IVA, peaspetsialist, 5/1990 kuni 12/1990.
  • JSTKB Mainor, IME osakonna sektorijuhataja, 10/1988 kuni 05/1990.
  • Teraviljasaaduste Ministeerium, peamehaanik, 06/1986 kuni 10/1988.
  • Tallinna Parfümeeria- ja Toidurasvade Kombinaat, tsehhijuhataja ja peaenergeetik-peamehaanik, 08/1985 kuni 06/1986.

Esinduskogudes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Kirikukogu XXVI, XXVII, XXVIII, XXIX ja XXX koosseisu liige
  • EELK Ida-Harju praostkonna sinodi saadik (alates 2001)
  • Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni liige (2000–2002)
  • Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige (1997–1998)
  • Eesti Raadio Noorte Reporterite Klubi liige ja president (1983–1984)
  • Tallinna Polütehnilise Instituudi puhkpilliorkestri juhatuse liige (1981–1984)

Muudes organisatsioonides

[muuda | muuda lähteteksti]
  • EELK (alates 1987)
  • Kaitseliit (2009–2015)
  • The IIA UK and Ireland (2004–2012)
  • Eesti Ajakirjanike Liit (1992–2012)
  • Tallinna Polütehnilise Instituudi pressiklubi (1981 – 1985)
  • ELKNÜ (1980–1985)
  • 2011 – EELK Teeneteristi Tunnustustäht
  • 2001 – Riigikontrolli teenetemedal
  • 1984 (?) – Rektorite Nõukogu aukiri
  • 1997 "Ärijuhtimise alused", Tln, EBS Kirjastus.
  • 2010 "New Approach to Audit, Control and Supervision of the Local Government: The Case of Estonia", Saarbrücken, LAP LAMBERT Academic Publishing AG & Co. KG.
  • 2010 Doktoritöö "An Integrated Model of Audit, Control and Supervision of the Local Government Sector: The Case of Estonia", Tln, TTU Press.
  • 2019 "Avaliku sektori põnev tulevik. Quo vadis, Estoniae?"

Olulisemad teadusartiklid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2011 "Attempts at Local Government Reform in Estonia", Kunnallistieteellinen Aikakauskirja 2, Tampere.
  • 2011 "Integral Model of Audit, Control and Supervision of Local Self-Government", Local Government Studies 37/4, Routledge.
  • 2009 "Legal Framework and Present State of External Control and Supervision of Local Self-Government Units in Estonia", Kunnallistieteellinen Aikakauskirja 2, Tampere.
  • 2008 "Audit in Small Local Government Units: The Case of Estonia", Kunnallistieteellinen Aikakauskirja 1, Tampere.
  • 2008 "An Assessment and Evaluation of Innovation Policy: The Case of Estonia", Discussions on Estonian Economic Policy XVI, Berlin.
  • 2007 "General Theoretical Approach and Practical Aspects of Innovation Policy Planning: Based on the Example of Estonia", Acta Universitatis Latviensis 718, Riga.
  • 2007 "Theoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments. (Based on the Case of the Estonia)", Kunnallistieteellinen Aikakauskirja 2, Tampere.
  1. Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. Koostanud Maido Ajaots, toimetanud Enn Hendre ja Jakob Kübarsepp. TTÜ kirjastus 1998, lk 149.
  2. Mente et Manu (MEM) nr 15(1789), 24.09.2010.
  3. Kes on kes? Eesti 2000 (KoK2000). Tallinn: Ekspresskataloogide AS, 2000
  4. Eesti majanduse biograafiline leksikon. 1951–2000 (EMBL), Ilo, 2003, lk 265.
  5. "Riigikontroll 1918–2008". Koostajad Küllo Arjakas, Toomas Mattson. Kirjastus SE&JS, 2009
  6. Vt Tallinna Polütehnik nr 12 (1054), 09.04.1982; nr 18 (1060), 28.05.1982.
  7. Meie jäljed jäävad. Eesti ajakirjanike elulood I. Koostanud Anu Pallas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Raivo Linnas Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  • 2011 "Arengukava tagab ühtse arusaama", Eesti Kirik, 02.03.2011.
  • 2010 "Mõtteid Eesti haridusstrateegiasse 2020", Õpetajate Leht, 28.05.2010.
  • 2009 "Siseaudit Eestis ja mujal Euroopas", Riigikogu Toimetised, 20.
  • 2009 "Siseaudit Eestis on Euroopa keskmisel tasemel", Eesti Majanduse Teataja, 9 (220).
  • 2008 "Siseaudiitorid vajavad oma seadust" Ärielu, 49 (210).
  • 2008 "Kohaliku omavalitsuse auditi, järelevalve ja kontrolli probleeme Eestis", Riigikogu Toimetised, 17.
  • 2008 "Praostidest, praostkondadest ja sinoditest", Eesti Kirik, 24.04.2008.
  • 2007 "Gaasitoru viib piiramisrõngasse", Äripäev, 17.10.2007.
  • 2007 "EELK arengukava koostades tuleb keskenduda toimivatele lahendustele", Eesti Kirik, 29.03.2007.
  • 2007 "Struktuurimuutus teiste tähtsate tegevusteta ei ole imevits", Eesti Kirik, 12.01.2007.
  • 2007 "Innovatsioonipoliitika koordineerimine Eestis", Riigikogu Toimetised, 16.
  • 2007 "Innovatsioonipoliitika kavandamisest Eestis", Riigikogu Toimetised, 15.
  • 2005 "Mis on siseaudit?", Verbis Aut Re, 13 (135).
  • 2005 "Töötajate värbamine peab olema avatum", Äripäev, 13.12.2005.
  • 2005 "Võrdne haridus on väärt magistrikraadi", Äripäev, 19.04.05.
  • 2004 "Juhid kulutavad aega", Eesti Päevaleht, 27.10.2004.
  • 2001 "Riskid elektrijaamade erastamisel", Postimees, 07.05.2001.
  • 2001 "Õige ja õiglane elektri hind", Äripäev, 02.10.2001.
  • 2000 "Personal – avaliku halduse üks võti", Äripäev, 21.07.2000.
  • 1998 "Ühiskond ja korruptsioon. Ratsionaalsus ja demokraatlik riik", Ühiskond ja korruptsioon : valik artikleid ja ettekandeid, Jaan Tõnissoni Instituut.
  • 1996 "Kindlustusturg areneb järjepidevalt", Eesti Päevaleht, 27.02.1996.
  • 1993 "Keegi ei juhi majandust. Valitsused tekitavad kaost", Hommikuleht, 14.01.1993.
  • 1992 "Mõnda aktsiaseltsi põhikirjast", Kaubandus-Tööstuskoja Teataja, Veebruar II.
  • 1990 "Vidine imones ûkiskaita: principai, problemos ir realizavimas. Estijos patirtis", Laudies Ukis, 19 (399), kaasautor Zina Gineitiene.
  • 1990 "Naujos ûkininkavimo formos pereinant prie rinkos santykiu", Laudies Ukis, 12 (392), kaasautor Zina Gineitiene.
  • 1990 "Ettevõtted on sünnitusvaludes", Äripäev, 12.-18.03.1990.
  • 1990 "Predprinimateljstvo i savtrašnii denj", Vetšernii Tbilisi, 24.03.1990.
  • 1986 "Mõningaid soovitusi noorspetsialistile", Tallinna Polütehnik, 23.05.1986.
  • 1985 "Süütust harjunusest hullumeelsuseni", Tallinna Polütehnik, 12.04.1985.
  • 1983 "Raudtee, rongid, malevlased…", Noorus, Nr. 11.
  • 1983 "Maleva mosaiik", Tallinna Polütehnik, nr-d 20(1100), 22(1102) ja 23(1103).
  • 1983 "Vastab Sulev Nõmmik", Tallinna Polütehnik, 18.03.1993.
  • 1982 "Kuulus koomiline kolmik", Tallinna Polütehnik, 21.05.1982.
  • 1982 "Päevamõtisklus", Tallinna Polütehnik, 05.03.1982.