[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Onsen

Allikas: Vikipeedia
Välibassein, Naruko, Miyagi
Teejuht Hakonesse aastast 1811

Onsen (温泉) tähendab jaapani keeles kuumaveeallikat, kuid sageli mõeldakse selle all ka kümblusvanne ja kuumaveeallikate läheduses majutusteenust pakkuvaid asutusi. Vulkaaniliselt aktiivse maana on Jaapanis tuhandeid onseneid. Onseneid kasutati traditsiooniliselt avaliku kümbluskohana, tänapäeval on neil keskne koht Jaapani siseturismis.

Onseneid on mitut tüüpi ja mitme kujuga, sealhulgas välis- (露天風呂 roten-buro või 野天風呂 noten-buro) ja sisevannid. Need võivad olla avalikud, omavalitsuse hallatavad või privaatsed (内湯 uchiyu), sageli hotelli (ryokan) või bed and breakfast '​i (民宿 minshuku) alla kuuluvad.

Onsenid on Jaapani kultuuris kesksel kohal ning neid võib sageli leida maapiirkondadest, kuid hulk populaarseid asutusi on säilinud ka suuremates linnades. Nad on tõeliseks tõmbenumbriks Jaapani paaridele, perekondadele või äriseltskondadele, kes soovivad põgeneda rahutu linnaelu küüsist, et lõõgastuda. Jaapanlased räägivad sageli "alasti ühtekuuluvuse" (裸の付き合い hadaka no tsukiai) voorustest,[1] et saada üle barjääridest ning tutvuda inimestega pingevabas, koduses atmosfääris ryokan '​is ning selle juurde kuuluvas onsen '​is. Jaapani telekanalid näitavad sageli eriprogramme kohalike onsenite kohta.

Onsenit märgitakse sageli siltidel sümboliga ♨ või kanji '​ga 湯 (yu, tõlkes 'kuum vesi'). Mõnikord kasutatakse lihtsamat hiragana sümbolit ゆ (yu), et see ka noorematele lastele arusaadav oleks.

Roten-buro vabaõhu onsen, Nakanoshima, Wakayama
Ōfuka onsen siseruumis, Semboku, Akita

Traditsiooniliselt on onsenid asunud vabas õhus, kuid suur hulk majutusasutusi on nüüd rajanud vanne ka siseruumidesse. Definitsiooni järgi kasutavad onsenid looduslikku kuuma vett geotermiliselt soojendatud allikatest. Onseneid ei tohiks segamini ajada sentō '​dega, mis kujutavad endast ühiskondlikke, siseruumides paiknevaid ning soojendatud kraaniveega täidetud vanne. Onseni ametliku definitsiooni järgi peab selle vesi sisaldama vähemalt ühte 19 määratud keemilisest elemendist, sealhulgas radoon ja metaboolne hape ning vee temperatuur peab olema 25 °C või rohkem, enne kui seda uuesti soojendama hakatakse. Erinevate temperatuuridega vete vahel esineb stratifikatsiooni. Suured onseniga hotell-puhkekeskused pakuvad sageli suures valikus temaatilisi spaa-vanne ja tehiskoskesid kümblusalal utaseyu (打たせ湯).

Kuna onseni vesi on mineraalse koostisega, arvatakse sel olevat ka ravitoime. Ühes konkreetses onsenis võib olla vanne, millest igaühes on erineva mineraalse koostisega vesi. Välivannid on kõige sagedamini valmistatud Jaapani küpressist, marmorist või graniidist, sisevannide ehitamisel võib aga olla kasutatud kahhelplaate, akrüülklaasi või roostevaba terast. Onsenipidajad hooplevad ka onsenite erisuguse vee, mineraalse koostise ning nendega väidetavalt kaasneva ravitoimega. Pakkuda võidakse ka muid teenuseid, näiteks massaaži.

Inimesed külastavad onseneid sageli töökaaslaste, sõprade või perega.

Ühiskümblus

[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniliselt kümblesid mehed ja naised koos nii onsenis kui ka sentōs. Meiji restauratsiooni ajal alguse saanud Jaapani läänestumine surus aga peale sugude eraldamise. Ühiskümblus (混浴 kon'yoku) on püsima jäänud üksnes mõningates erilistes, Jaapani maapiirkondades asuvates onsenites[2], kus pakutakse tavaliselt ka eraldi vanne ainult naistele või erinevaid kellaaegu mõlemale sugupoolele. Mehed katavad tavaliselt kümblemise ajal oma privaatkehaosad väikese rätikuga. Naised aga kasutavad tavaliselt keha katmiseks täismõõdus saunalina. Mõlemast soost lapsi võib näha nii meeste kui ka naiste kümblusalal. Osades Jaapani prefektuurides, sealhulgas Tokyos, kus alasti ühiskümblus on keelatud, peavad inimesed kandma ujumisriideid või spetsiaalset vanniriietust yugi (湯着 yugi).

Korvid

Puhtuse tagamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Onsenis, nagu ka sentōs peavad kõik külastajad end enne kuuma vette minekut hoolikalt pesema ja loputama. Pesemiskohad on varustatud pinkide, kraanide, puuämbrite ning pesemisvahenditega (seep ja šampoon); peaaegu kõikides onsenites on pesemise hõlbustamiseks olemas ka eemaldatava otsaga dušisegistid. Mustalt või seebisena onsenisse sisenemine on sotsiaalselt mitteaktsepteeritav.[3]

Ujumisriided

[muuda | muuda lähteteksti]

Külastajatel ei ole tavaliselt lubatud vannis ujumisriideid kanda. Sellegipoolest nõuavad mõned moodsad, rohkem veepargi atmosfääriga onsenid oma külastajatelt ühiskümblusvannides ujumisriiete kandmist.

Onseni külastajal on tavaliselt kaasas väike rätik, millega end pestakse. Rätik on ka mõningane kehakate pesemisala ja vannide vahel liikumisel. Mõned onsenid lubavad rätikuid vanni minnes kanda, teised aga on üles pannud seda keelavad sildid, väites, et see raskendab vannide puhastamist. Mõnikord ei luba reeglid rätikut üldse vette kasta, kuna seda võidakse pidada ebapuhtaks. Viimasel juhul asetavad inimesed oma rätikud lõõgastumise ajaks lihtsalt vanni kõrvale või need kokkuvolditult pea peale.

Onseneid on nii päris vaikseid kui ka kärarikkaid. Mõnes mängib taustamuusika, sageli luuakse meeleolu purskkaevu purskamise helidega. Sellises vabas õhkkonnas arendavad külastajad vestlust. Pesemis- ja kümblusalal on tavaliselt kehtestatud müra tegemise keeld. Laste mõõdukat energilisemat käitumist ja veega pritsimist siiski sallitakse.

Dušikabiinid

Tätoveeringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudesse onsenitesse ei lubata tätoveeringuga külastajaid. Jaapanis, nagu ka läänemaailmas enne ühiskonnas aset leidnud radikaalseid muutusi, peetakse tätoveeringuid kuritegelikkuse märgiks – yakuza '​l on traditsiooniliselt rohkesti tätoveeringuid. Olenemata selle keelu põhjusest kehtib see enamasti kõikide külastajate kohta, olgu need välismaalased, naised või isegi pisikese, "rahumeelse" tätoveeringuga isikud.[4][5]

Jaapani vulkaanilises looduses leidub palju allikaid. Kui onseni vesi sisaldab erilisi mineraale või keemilisi ühendeid, on ka hoonel märgitud, mis tüüpi onseniga on tegu.

Näiteid onseniliikide kohta:

  • väävlionsen (硫黄泉 iō-sen),
  • naatriumkloriidionsen (ナトリウム泉 natoriumu-sen),
  • vesinikkarbonaadionsen (炭酸泉 tansan-sen),
  • rauaonsen (鉄泉 tetsu-sen).

Räägitakse, et Jaapani onsenil on mitmesuguseid raviomadusi.[6] Jaapanlased usuvad, et üks hea kümblus korralikus onsenis tervendab valust ja tõbedest. Onsenit külastatakse, et saada abi selliste haiguste ja vaevuste korral nagu liigesevalu, kroonilised nahahaigused, diabeet, kõhukinnisus, menstruaalhäired jne.[6]

Need tervistavad omadused on andnud onsenitele keskse rolli balneoteraapias, mida kutsutakse "onsenteraapiaks" (温泉療法 onsen-ryōhō). Onsenteraapia on mitmekülgne ravivanniprotseduur, mille eesmärgiks on hea tervise säilitamine, organismi väärtalitluse normaliseerimine ja haiguste vältimine.[6]

Kuigi miljonid jaapanlased külastavad onsenit igal aastal, ilma et neil esineks soovimatuid kõrvalnähte, pole onseni külastamine siiski näidustatud näiteks kõrge vererõhu või südamehaiguste korral.[7]

Viimastel aastatel[viide?] on kehvade sanitaartingimustega onsenitest aeg-ajalt leitud legionella bakterit.[8]

  1. Seda termininit ei tohiks segamini ajada sõnaga skinship (スキンシップ sukinshippu), mis viitab füüsilise kontakti (nt ema ja lapse vahel) kasulikkusele.
  2. "Jaapani Konyoku (sega-onsen) top 100" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.01.2014. Vaadatud 27.03.2014.
  3. Väga eemalasuvas onsenis, kus puudub seebi kasutamise võimalus, eeldatakse külastajatelt, et nad loputaks end vähemalt vanniveega enne sellesse sisenemist.
  4. "Onsen Warnings and Hassles" "Riivava tätoveeringu katmine plaastriga võib mõnikord probleemi lahendada" (inglise). Vaadatud 28.03.2014. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
  5. Tattoo in Japan (22.12.2009). "Tätoveering Jaapanis" (inglise). Boing Boing. Vaadatud 28.03.2014.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Getting into hot water for health". The Japan Times (inglise). 25.05.2003. Vaadatud 17.04.2014.
  7. "Hot Spring Treatment|Hot Spring Encyclopedia|ONSEN|BEPPU CITY|" (inglise). City.beppu.oita.jp. Vaadatud 17.04.2014.
  8. H. Miyamoto, S. Jitsurong, R. Shiota, K. Maruta, S. Yoshida, E. Yabuuchi. Molecular determination of infection source of a sporadic Legionella pneumonia case associated with a hot spring bath Microbiol Immunol. nr 3/41 1997a, lk 197–202