Navahrudak

Navahrudak
	[ navahr'uudak ]
valgevene	Навагрудак * / Navahrudak *transkriptsioon: Navagrudak
klassikaline valgevene	Наваградак * / Navahradak *hääldus: nav'ahradak
vene	Новогрудок (Novogrudok)
	Navahrudaki lipp Navahrudaki vapp
	Pindala: 13,2 km²
	Elanikke: 27 936 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 35′ N, 25° 49′ E

Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus. Ajaloolise Must-Vene keskus. Elanike arv on 29 336 (2009)^[3].

Navahrudakis on kuus keskkooli ja kaks gümnaasiumi. Lisaks neile on linnas veel kaks kõrgharidust pakkuvat kolledžit. Linnas on kultuurimaja, 2 kino ja 4 raamatukogu. Navahrudakis antakse välja ajalehte «Новае жаццё».

Tööstuse vallas on linnas metalli töötlemise ja masinaehituse ettevõtted, ehitusmaterjalide tootmine, kergetööstus ja toiduainete tööstus.

Ajalugu

Mindaugase linnus
(Viktar Staščaniuki rekonstruktsioon)

Arheoloogide andmetel oli Navahrudaki kohal asula juba 10. sajandil. 12. sajandil oli seal linnus ühes selle juurde kuuluva asulaga.

Linn kujunes samanimelise vürstiriigi keskuseks. 1252 mainiti Navahrudakki Leedu suurvürsti Mindaugase residentsina.

Linna on korduvalt rünnanud leedu ja vene vürstid oma vägedega, mongolid (1255, 1274, 1278), ristirüütlid (1314, 1321, 1341, 1390, 1394) ning krimmitatarlased (16. sajandi alguses).

Aastast 1394 on Navahrudak suurvürsti domeeni üks keskusi ja 1415. aastast Leedu suurvürstiriigi õigeusu metropoliidi residents, 1507–1795 samanimelise vojevoodkonna keskus.

1511. aastal sai Navahrudak Magdeburgi linnaõigused.

1569. aastal sai linn Poola osaks ja seda haldas isik, kes oli nii Poola kuningas kui ka Leedu suurvürst, kuid linn oli 1385. aastast personaalunioonis Poolaga.

Alates kolmandast Poola jagamisest 1795. aastal Venemaa koosseisus.

Sõdadevahelisel perioodil (1919–1939) kuulus Navahrudak taas Poolale, seda kinnitab 1921. aasta Riia rahu.

1938. aastal elas linnas umbes 50% juute, 30% poolakaid, 15% valgevenelasi ja 5% muust rahvusest inimesi (peamiselt venelasi).

Alates 1939. aasta septembrist oli Navahrudok Nõukogude okupatsiooni all ja liideti Nõukogude Liiduga. Algas kohalike elanike, peamiselt poolakate massiline tagakiusamine. Aastatel 1941–1944 oli linn Saksa okupatsiooni all ja linna juudi kogukond hukkus sel ajal. 1945. aastal sai linn NSV Liidu osaks pärast Poola ja Nõukogude Liidu piiride muutmise lepingu allkirjastamist. Linna poola elanikkond küüditati uutele Poola aladele.

Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal läks linn Valgevene koosseisu.